Viis aastat kestnud sõja järel elab rohkem kui miljon süürlast piiramisrõngas, öeldakse kahe vabaühenduse raportis, mis hoiatab, et olukord on palju hullem, kui ÜRO ametnikud on tunnistanud.
Vabaühendused: üle miljoni süürlase elab piiramisrõngas (4)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Siege Watchi uued andmed näitavad, et Damaskuses, Damaskuse ümbruse maapiirkondades, Homsi, Deir Ezzori ja Idlibi kubermangus elab piiramisrõngas üle 1 000 000 süürlase,» öeldakse ühe Hollandi organisatsiooni ja USAs tegutseva töörühma raportis.
Dokument toob ära 46 kogukonda, kus elab ümberpiiratuna 1 099 475 inimest, suurema osa neist on sisse piiranud Süüria presidendi Bashar al-Assadi väed.
Nendes piirkondades on inimeste elu suuremas ohus, sest lisaks sõjategevusest tulenevatest ohtudest ei ole inimestel seal toitu, puhast vett ega elektrit.
«Süüria ümberpiiratud aladel on kriis palju tõsisem, kui ÜRO humanitaarasjade koordinatsioonibüroo (OCHA) on tunnistanud,» öeldakse Washingtonis tegutseva Süüria instituudi ja Hollandi organisatsiooni PAX ettekandes.
ÜRO viimased andmed pärinevad jaanuarist, siis öeldi, et piiramisrõngas on 486 700 inimest.
Süüria instituudi ja PAXi ühisprojekti Siege Watch andmed näitavad, et Süüria ümberpiiramiskriis ei kajastu täies ulatuses ÜRO igakuistes raportites.
46 sissepiiratud kogukonnast vaid kaks, Fuaa ja Kefraya linn Idlibi kubermangus on opositsioonivägede piiramisrõngas, öeldakse Siege Watchi raportis.
Ühte - Deir Ezzori linna, kus on lõksus umbes 200 000 inimest - piiravad nii äärmusrühmituse Islamiriik džihadistid kui režiimiväed.
Raportis heidetakse ÜROle ette piiramisrõngas elavate inimeste arvu dramaatilist alahindamist, mistõttu ei ole rahvusvaheline üldsus kriisi tegeliku ulatusega kursis ja abi jääb vajalikust napimaks.