Tõhus heidutus ja kaitse vajavad liitlasvägede kohalolekut ja võimekust neid tugevdada, ütles NATO peasekretär Jens Stoltenberg täna päev enne alliansi kaitseministrite kohtumist Brüsselis.
Postimees Brüsselis: NATO peasekretär ootab otsuseid idatiiva tugevdamisest
9. veebruar 2016, 20:01
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Ma ootan, et ministrid lepivad kokku edasises kohaolekus meie alliansi idaosas,» märkis Stoltenberg tänasel pressikonverentsil. «See tugevdab meie kollektiivkaitset ning samal ajal saadab tugeva signaali igasuguse agressiooni või hirmutamise ärahoidmiseks.»
Stoltenberg tuletas meelde, et NATO on juba alliansi idapiiril sõjalist kohalolekut suurendanud, viitades muu hulgas ka kaheksasse liikmesriiki, muu hulgas ka Eestisse loodud rahvuslikele staabielementidele, mis on kriisi korral valmis abivägesid vastu võtma.
Peasekretär viitas Venemaa sõjaväe hoogsale moderniseerimisele, etteteatamata välkõppustele, jõukasutusele naabrite vastu ja piiride ümberkorraldamisele ning märkis: «NATO peab sellele vastama. Just seda me teemegi, suurendades oma kohaolekut NATO idatiival.»
Ta tõi välja eesmärgid NATO idatiiva julgeoleku tugevdamiseks: suurem liitlaste kohalolek, rohkem õppusi, kiirem reageerimisvõimekus. Just selle kohta peaks täna algavalt kohtumiselt uudiseid tulema.
USA kava tugevdaks ka NATO idatiiba
Peasekretär juhtis tähelepanu ka Ameerika Ühendriikide administratsiooni plaanile neljakordistada tuleval aastal oma kaitse-eelarvet Euroopas tegutsemiseks. Stoltenbergi sõnul tähendaks see lisapanust ka Ida-Euroopa julgeolekusse.
Peasekretär märkis, et kuigi tegu on alles plaaniga, mis eeldab Kongressi heakskiitu, suurendataks sellega roteeruvate vägede hulka Euroopas nii maal, merel kui ka õhus ning ka suuremaid kulutusi infrastruktuurile – lennuväljadele ja treeningkeskustele. Lisaks ka rohkem õppusi ning tehnika ja varustuse eelpaigutamist. «See suurendab NATO edasist kohalolekut ning meie võimekust vägesid tugevdada.»
Küll aga tuletas Stoltenberg Euroopa liitlastele meelde, et ka nemad peavad kaitsekulutusteks rohkem panustama ning esimene samm selle suunas on kärbete peatamine. «See on märk Euroopa liitlastele suurendada kaitsekulutusi. Euroopa liitlased peavad tegema rohkem,» märkis peasekretär.
Poliitiline dialoog Venemaaga jätkub
Samas tõrjus Stoltenberg Moskvast lähtuvaid väiteid, nagu astuks NATO samme uue külma sõja suunas. Peasekretär märkis, et eesmärgiks on seda vältida ning poliitilised kanalid dialoogiks Venemaaga on hoitud seetõttu ka avatuna. Tema sõnul võimaldab dialoog ära hoida ka soovimatud intsidendid, mille näiteks tõi ta Türgi ja seega ka NATO õhuruumi rikkunud Vene sõjalennuki allatulistamise möödunud aasta novembris.
«Me pole kunagi peatanud poliitilist dialoogi Venemaaga. Venemaa on NATO suurim naaber,» ütles Stoltenberg vastuseks Vene ajakirjaniku küsimusele, millal võiks toimuda NATO-Venemaa Nõukogu kohtumine. Küll aga lubas Stoltenberg seda küsimust arutada Venemaa esindajatega. Poliitiline dialoog ei tähenda, et suhetes Venemaaga naastaks põhimõtte juurde «business as usual», lisas aga Stoltenberg.
Stoltenbergilt küsiti ka Jordaanias toimuvate Briti armee suurtele logistikaõppuste kohta, kus Briti meedia andmetel harjutatakse vastust võimalikule Venemaa sissetungile Ida-Euroopasse. Stoltenberg vastas, et tegu on Ühendkuningriigi ja Jordaania kahepoolse küsimusega ning vastust sellele tuleks küsida brittidelt.
Stoltenbergi sõnul arutatakse homme Brüsselis NATO peakorteris algaval kahepäevasel kaitsekohtuministrite kohtumisel ka seda, kuidas tõhusamalt vastata hübriidrünnakutele, samuti seda, kuidas kiirendada otsustusprotsessi võimalikus kriisiolukorras. Kõige seda nimetas peasekretär kohandumiseks uue julgeolekukeskkonnaga.
Lisaks eelpool mainitule on kaitseministritel kavas ka kohtumine oma Gruusia ametivenna Thinathin Hidašeliga. Seejuures arutatakse Gruusia kaitseministri seisukohta, et tema kodumaa võib NATOga liituda ilma liikmesuse teekaardita (MAP), mis on alliansiga liitudes olnud siiani tavaline praktika.
«Te liigute NATO-le lähemale,» ütles Stoltenberg vastuseks Gruusia ajakirjanikule, kuid tuletas meelde, et Gruusia liitumine alliansiga vajab kõigi 28 liikmesmaa toetust.
Jõudude tasakaalu muutev konflikt
Lõpuks peatus Stoltenberg Süüria konfliktil. Tema sõnul on Ameerika Ühendriigid pöördunud NATO poole palvega saata piirkonda AWACS-tüüpi luurelennukid, et sel moel muuta tõhusamaks USA juhitava äärmusrühmituse ISIS vastase koalitsiooni rünnakuid.
Kuigi NATO kui organisatsioon pole selle koalitsiooni liige, kuuluvad sinna kõik alliansi 28 liitlasriiki. Stoltenberg ütles NATO rolli kohta ISISe-vastases võitluses, et eesmärgiks on aidata piirkonnas asuvatel riikidel ise äärmuslastega võidelda. Peasekretär nimetas seda pikemas perspektiivis paremaks lahenduseks kui NATO aktiivset lahingurolli piirkonnas.
Süüria konfliktist rääkides mõistis Stoltenberg hukka Venemaa õhurünnakud selles riigis, mis tema sõnul ei aita kaasa relvarahu ja poliitilise lahenduse saavutamisele Süürias. Vene õhurünnakud on Stoltenbergi sõnul sundinud ka tuhandeid süürlasi põgenema Türgi piirile ning muutnud humanitaarolukorra veelgi halvemaks. Lisaks on Venemaa sõjategevusega Süürias kaasnenud ka NATO liitlasriigi Türgi õhupiiri rikkumised.