Washington saadaks uue rasketehnika Ida asemel Lääne-Euroopasse (15)

Jürgen Tamme
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ühendriikide M1A2 Abrams tankid.
Ühendriikide M1A2 Abrams tankid. Foto: SCANPIX

Washingtoni kava eraldada tuleval aastal oma kaitse-eelarvest Euroopas tegutsemiseks neli korda rohkem raha tooks rasketehnika suures osas Lääne-Euroopasse, selgitas Ameerika Ühendriikide suursaadik NATO juures Douglas E. Lute täna Brüsselis ajakirjanikele.

Ühendriikide kaitseminister Ashton Carter ütles möödunud nädalal avalikustades plaani kasvatada tuleva aasta Euroopas tegutsemise kaitse-eelarve rida praeguselt 789 miljonilt 3,4 miljardile, et samm on mõeldud toetamaks NATO-liitlasi Vene agressiooni vastu.

«Sellest saab rahastada paljusid asju,» rääkis Carter. «Rohkem roteeruvaid USA vägesid Euroopas, rohkem harjutamist ja õppusi meie liitlastega, rohkem eelpaigutatud sõjapidamisvarustust ja selle toetuseks infrastruktuuri täiendamist.»

Juba enne ka Kongressi heakskiitu vajava kava avalikustamist kirjutas Ühendriikide meedia anonüümsetele Pentagoni allikatele viidates, et Ühendriigid kavatsevad märkimisväärselt suurendada Kesk- ja Ida-Euroopasse paigutatavate raskerelvade, soomukite ja muu varustuse hulka.

Ameerika Ühendriikide suursaadik NATOs Douglas E. Lute. Foto: SCANPIX
Ameerika Ühendriikide suursaadik NATOs Douglas E. Lute. Foto: SCANPIX Foto: JOHN THYS/AFP

Kava 21. sajandi moodsaks konventsionaalseks heidutuseks nimetanud Lute ütles eilsel pressikonverentsil plaani tutvustades aga, et tema kodumaa administratsiooni plaan näeb ette küll senisest rohkem õppusi Euroopas, kuid relvastatud brigaadi lahingutehnika ja varustus toodaks peamiselt Lääne-Euroopasse.  

Lute nimetas üheks selle põhjuseks raskerelvade transpordiks vajaliku taristu puudumist Ida-Euroopa liitlasriikides. Ka on suursaadiku sõnul oluline, et Euroopasse toodavat raskerelvastust oleks konflikti korral võimalik paindlikult kasutada ja kiiresti soovitud kohta toimetada.

Suursaadiku sõnul eeldab Ühendriikide sõjatehnika saatmine kahepoolset kokkulepet Euroopa riikidega. Lute märkis, et selle üle on juba läbirääkimisi peetud ning Washington poleks oma eelarve suurendamise kava teatavaks teinud, kui kõnelused selle üle poleks kaugele jõudnud.

Kuigi Lute ajakirjanikega kohtudes ühegi konkreetse riigi nime ei nimetanud, on Postimehele teadaolevalt Ameerika Ühendriigid läbirääkimisi pidanud ja põhimõttelise kokkuleppe saavutanud Belgia, Hollandi ja Saksamaaga, kus külma sõja ajal Ühendriikide rasketehnikat hoiti.

Samas rõhutas Lute, et möödunud aasta juunis avalikustatud Ühendriikide kava järgi on juba Ida- ja Kesk-Euroopa liikmesriikidesse, muu hulgas ka Eestisse paigutatud ühe relvastatud brigaadi ehk umbes 5000-liikmelise lahingüksuse masinad ja selle jaoks vajalik varustus, muu hulgas tankid, jalaväe lahingumasinad ja liikursuurtükid.

Kui Ida- ja Kesk-Euroopasse toodud sõjatehnikat kasutatakse aktiivselt õppustel, siis Lääne-Euroopa riikides hakkaks aga aasta ringi paiknema brigaadi rasketehnika, mida saaks kasutada võimaliku konflikti korral, selgitas Lute, kelle sõnul arvestatakse praegu umbes 15 000-20 000-pealise lahingüksusele vajaliku tehnika ja varustusega, muu hulgas ka tankide ja jalaväe lahingumasinatega. Ka on selle raames kavas tuua Euroopasse suurtükiväe brigaad, mille varustusse kuuluvad muu hulgas ka raketid.

«See on raskerelvastus, mida ma arvan, et NATO liitlased tervitaksid väga positiivselt,» ütles Lute, kes tõrjus Moskva kriitikat, et Ühendriikide vägede tugevdamine rikub NATO ja Venemaa vahel sõlmitud kokkuleppeid, muu hulgas 1997. aasta aluslepingut.

Lute´i sõnul arutatakse seda, kas liitlaste kohalolek NATO idatiival on piisav, täna algaval kaitseministrite kohtumisel. Kui Lute´ilt küsiti, kas Carteri avalikustatud plaanis ette nähtud julgeolekumeetmed on Baltikumi kaitsmiseks piisavad, ütles suursaadik, et seda arutatakse kaitseministrite kohtumisel, kus pannakse paika raamid juulikuiseks NATO Varssavi tippkohtumiseks.

Kommentaarid (15)
Copy
Tagasi üles