Saada vihje

Rüütel kirjeldas kohtumist Moskvas KGB ülemaga (3)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy

Eesti president Arnold Rüütel selgitas intervjuus Raadio Vaba Euroopale/Raadio Vabadusele (RFERL), miks keeldus KGB uus juht Vadim Bakatin 1991. aasta 23. augustil toimunud kohtumisel toimikute üleandmisest Eestile.

«Poisina vaatas ta pealt, kuidas Nõukogude väed tungisid Stalini-Hitleri pakti alusel tema kodumaale. Kuus aastakümmet hiljem nägi ta oma kodumaa astumist NATOsse ja Euroopa Liitu. Nüüd on Baltikumi julgeolek kindlustatud, ütleb ta.» Sel moel tutvustab RFERL oma saatesarjas «Mina & Venemaa» Rüütlit, nimetades teda Nõukogude Eesti reformimeelseks liidriks mässulistel 1980ndatel.                                                                                                           

Möödunud aasta augustis salvestatud usutluses nimetas Rüütel kolme vene poliitikuna, kes on Eesti saatust mõjutanud Peeter I, Jossif Stalinit ja Mihhail Gorbatšovi, tuues lisaks välja ka Boriss Jeltsini.

Oma presidendiaja kõige mälestusväärsemaks sündmuseks nimetas Rüütel Eesti liitumist NATO ja ELiga 2004. aastal. Ta meenutas ka otsust mitte osaleda 2005. aastal Moskvas toimunud 9. mai paraadil, öeldes, et soovis selle päeva veeta oma rahvaga. Seda päeva pidas ta suhetes Venemaaga oma ametiaja kõige pingelisemaks.

Ta ütles, et relvad ja luureseadmed antakse kohe üle, aga toimikuid siiski ei anta.

Intervjuus meenutas ta ka 1991. aasta augustisündmusi, öeldes, et sai ebaõnnestunud putši alguses kõne, milles teda hoiatati arreteerimise eest. «Ma ütlesin vastupidi, et lähen kohe oma töökohale ja kutsun kokku nõukogu (Eesti ülemnõukogu - toim) ja me võtame vastu otsuse, et me ei allu putši nõudmistele. Mida me ka tegime,» kirjeldas Rüütel, kuidas Eesti 20. augustil uuesti iseseisvaks kuulutati.

Ka kirjeldas Rüütel kaks päeva hiljem Moskvas KGB peakorteris Dzeržinski väljakul toimunud kohtumist uue julgeolekukomitee ülema Bakatiniga.

«Meil toimus umbes poolteist tundi jutuajamine, kus ma nõudsin, et antaks üle kõik toimikud, mis on seotud KGBga Eestis, relvad ja luureseadmed. Ta ütles, et relvad ja luureseadmed antakse kohe üle, aga toimikuid siiski ei anta. Ma siis pärisin miks ja kuidas. Ta ütles kõigepealt, et te olete väike rahvas ja teil on küllalt palju KGBga koostööd teinud inimesi. Väikerahvana teil võib-olla tekivad sisemised vastuolud. See ei ole sellisel juhul reaalne. Mul tuli sellega muidugi nõustuda. Teatud dokumendid anti muidugi üle, aga mitte kõik toimikud,» kirjeldas Rüütel.

Rüütel märkis, et peab oma suurimaks saavutuseks õigluse taastamist. Ta kirjeldas, kuidas tal on endiselt silme ees Nõukogude vägede saabumine Saaremaale. «Lõputud autovoorid saabusid Saaremaale, liikusid öösel. Ma seisin oma kodumaja otsas, Kuivastu maantee möödus kohe minu kodumajast. Kõik need ööd vaatasin sealt, kuidas need autod liikusid. See on tänase päevani minu hinges. Siis ma juba poisikesena mõtlesin, et teen omalt poolt kõik, et õiglus saaks jalule seatud. Ma usun, et see ongi võib-olla minu hinge kõige suurem rahuldustunne, et ma suutsin nüüd seda teha olgugi et nii palju aastakümneid hiljem.»

Kui Rüütlilt küsiti hinnangut Venemaa presidendi Vladimir Putini kohta, vastas ta: «Putin on püüdnud Venemaa majanduslikku ja sotsiaalset arengut kiirendada, mis on olnud tulemuslik, kui seda võrrelda rahvusvaheliste näitajatega. Samas on ta aga eiranud mitmeid rahvusvahelise õigluse aspekte, näiteks seoses Krimmi annekteerimisega.»

Intervjuu pikema versiooni ingliskeelse transkriptsiooni järgi küsiti Rüütlilt ka seda, kas ta on kunagi Venemaad kartnud. Vastuseks ütles president: «Me ei kasutaks sõna «kartma». On tõsi, et Eesti ja Venemaa sõjalist võimekust ei saa võrrelda. Ma olin alati teadlik Venemaa geostrateegilistest huvidest Balti riikides, seda võib täheldada alates Peeter Suure aegadest tänapäevani. Samal ajal läks Eestil 1918. aastal korda luua oma riik. On tõsi, et see püsis elus vaid paar aastakümmet ja siis okupeeriti riik taas pooleks sajandiks. Kuid meil läks korda taastada iseseisvus ja saada ÜRO, ELi, NATO ja mitmete teiste rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks.»

Kui Rüütlilt küsiti, mida ta teeks Ukraina sõja peatamiseks, ütles ta, et EL on valinud sanktsioonide näol õige tee. «Ma loodan, et rahvusvahelise kogukonna karm hukkamõist Venemaa tegudele Ukrainas avab venelaste ja nende liidri silmad.»

ELi-Venemaa suhetes nimetas Rüütel nõrgimaks kohaks usalduse puudumist Venemaal. «Töine suhe riigiga, mis pühib rahvusvahelistel kokkulepetel oma jalgu, on võimatu. Siinkohal võib märkida, et kui Ukraina loobus oma tuumarelvadest, oli Venemaa riik, mis garanteeris Ukraina territoriaalset terviklikkust.»

Kui ajakirjanik Anna Sous küsis Rüütlilt, et kas Eesti võib olla Venemaa järgmise rünnaku sihtmärgiks, vastas Rüütel: «Putin on kord öelnud, et NSVLi kokkuvarisemine oli 20. sajandi suurim geopoliitiline katastroof. Ma usun, et Eesti julgeolek on meie liikmesusega ÜROs, ELis ja NATOs tagatud.»

Tagasi üles