Postimees Ülemkogu eel: vaikus enne tormi

Jürgen Tamme
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Briti peaminister David Cameron (vasakul) ja Euroopa Komisjoni president Jean Claude-Juncker üleeile Brüsselis.
Briti peaminister David Cameron (vasakul) ja Euroopa Komisjoni president Jean Claude-Juncker üleeile Brüsselis. Foto: SCANPIX

Täna Brüsselis algava Ülemkogu eel pole sugugi selge, kas liikmesriikide valitsusjuhid ja riigipead jõuavad kahepäevasel kohtumisel kokkuleppele Ühendkuningriigi nõudmiste küsimuses.

Seda, et lõpptulemus pole sugugi selge, kinnitas kohtumisele eelneval päeval tehtud avalduses ka Ülemkogu alaline eesistuja Donald Tusk, kelle ülesanne on liidrite kohtumist juhatada ning aidata liikmesriikidel jõuda omavahel kokkuleppele. Seejuures sünnivad Ülemkogus otsused konsensuslikult.

«Viimaste tundide konsultatsioonide põhjal pean ausalt tõdema, et ikka veel ei ole garantiid, et me kokkuleppele jõuame,» ütles Tusk eile tehtud avalduses. «Meil on erimeelsused teatud poliitilistes küsimustes ja ma olen täiesti teadlik, et nende lahendamine on keeruline.»

ELi liidrid seisavad kahe suure küsimuse ees: kuidas reageerida rändekriisile ning vastata ELi liikmesuse küsimuses referendumi korraldada lubanud Ühendkuningriigi peaministri David Cameroni esitatud soovidele. Kuigi rändetulv Euroopasse pole uuel aastal pidurdunud - ainuüksi sel aastal on ELi saabunud Rahvusvahelise Migratsiooniorganisatsiooni andmetel üle 80 000 migrandi -, on käesoleva Ülemkogu suurimaks küsimuseks, kuidas ära hoida Ühendkuningriigi võimalik lahkumine EList ehk nn Brexit.

See poleks kaotus üksnes Ühendkuningriigile ja Euroopa Liidule, vaid geopoliitiline võit neile, kes tahavad meid lõhestada.

Tusk märkis, et ELi liidrid peavad kasutama võimalust kokkuleppele jõudmiseks. «Kompromissiks pole paremat aega. Meie ühtsus annab meile jõu ja me ei tohi seda kaotada. See (Ühendkuningriigi lahkumine EList - toim) poleks kaotus üksnes Ühendkuningriigile ja Euroopa Liidule, vaid geopoliitiline võit neile, kes tahavad meid lõhestada,» märkis Tusk, nimetamata konkreetselt küll Venemaad.

Tusk märkis, et kõnelusi Ühendkuningriigi soovide üle jätkatakse tema 2. veebruaril esitatud ettepanekute põhjal. Ta tunnistas, et kuigi Ühendkuningriigi soovidega seonduvaid tehnilisi ja õiguslikke küsimusi on arutatud nii liikmesriikide alaliste esindajate kui ka šerpade ehk liikmesriikide ELi nõunike tasemel, on poliitilised küsimused Ülemkogu eel endiselt lahtised.

Tuski esitatud ettepanekud on tekitanud hulga küsimusi ning liikmesriikide esindajad on esitanud muudatusettepanekuid. Mil määral on liikmesriigid valmis Londoni soovidele vastu tulema ja vastupidi, peaks selguma juba lähima kahe päeva jooksul. Siiski on võimalik, et kokkuleppele ei jõuta ning läbirääkimisi tuleb jätkata. Tuski sõnul on tema eesmärk Ühendkuningriigi osas siiski sel Ülemkogul kokkuleppele jõuda.

Enim küsimusi tekitab Londoni vastuoluline soov sotsiaaltoetuste osas ehk lastetoetuste indekseerimise ning tööturutoetuste võimalik mittemaksmise ehk nn hädapiduri küsimus, täpsemalt viimase pikkus.

Teadaolevalt põhjustab see vastuseisu eelkõige Poolas ja veel mitmes riigis, kes näevad selles ohtu inimeste vaba liikumisele. Kui aga Varssavi peaks Londoniga kokkuleppele jõudma, võivad leebuda ka teised praegu vastu seisvad Kesk- ja Ida-Euroopa riigid: Ungari, Slovakkia, Tšehhi. Seejuures mõjutab Varssavi positsioon ka Eesti seisukohta. Samuti on erimeelsusi finantsteenuste ja pangandusliidu küsimustes, kus pahameel lähtub eelkõige Pariisist ja Lääne-Euroopast.

Postimehe andmetel täna Ühendkuningriigiga seonduvates küsimustes lahenduseni ei jõuta ning läbirääkimisi samas küsimuses tuleb jätkata homme. Tõenäoliseks peetakse, et ka homne kohtumine võib venida erimeelsuste tõttu plaanitust pikemaks.

Eile Türgi pealinna tabanud ja vähemalt 28 inimelu nõudnud terrorirünnaku tõttu jääb aga ära tänaseks kavandatud kohtumine ELi liidrite ja Türgi valitsusjuhi Ahmet Davutoğlu vahel. Just sel kohtumisel pidi tulema arutlusele rändekriisiga seonduv.

Mis saab edasi?

Eesti aja järgi täna kell 17: ELi riigipead ja valitsusjuhid jõuavad Brüsselisse Ülemkogule.

18.45: Esimene arutelu Ühendkuningriigi reformiettepanekute üle.

21.00: Töine õhtusöök, kus arutatakse rändekriisiga seonduvat.

Reede kell 10: Kui neljapäeval Ühendkuningriigi küsimuses kokkuleppele ei jõuta, jätkatakse läbirääkimisi. Kui aga saavutatakse kokkulepe, võib Briti peaminister David Cameron avalikustada Ühendkuningriigi referendumi kuupäeva.

17. märts: järgmine korraline Ülemkogu. Kui täna või homme kokkuleppele ei jõuta, tuleb Ühendkuningriigi küsimus taas arutlusele. Võimalik on ka erakorralise Ülemkogu toimumine juba varem, võimalik, et juba veebruari lõpus.

23. juuni: Briti meedia peab seda kõige tõenäolisemaks referendumi toimumisajaks. Seda juhul kui Cameron peaks jõudma Brüsseli ja ELi liikmesriikidega veebruaris või märtsis kokkuleppeni. Rahvahääletus Ühendkuningriigi ELi liikmesuse küsimuses peab toimuma aga hiljemalt 2017. aasta lõpus.  

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles