Euroopa Liidu liikmesriikide riigipead ja valitsusjuhid ei jõudnud täna õhtul Brüsselis peetud esimesel töösessioonil kokkuleppele Briti peaministri David Cameroni soovide osas.
Postimees Ülemkogul: Cameron lubab uut Britannia lahingut
18. veebruar 2016, 18:36
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nüüd seisab ELi institutsioonide juhtidel ja ühenduse liiikmesriikide liidritel ees töine õhtusöök. Seal aga ei arutata Ühendkuningriigiga seonduvat, vaid rändekriisi.
Küll aga on Ülemkogu alaline eesistuja Donald Tusk, kelle ülesanne on liidrite kohtumist juhatada ning aidata liikmesriikidel jõuda omavahel kokkuleppele, lubanud vahendada pärast õhtusööki kahepoolseid kohtumisi. Pärast südaööd peaks Tusk ajakirjanike ette astuma.
Tuski vahendusel kohtub Briti delegatsioon nende riikide esindajatega, kellega on veel lahtiseid küsimusi. Näiteks on kavas Cameroni kokkusaamine Visegrádi riikide ehk Poola, Tšehhi, Slovakkia ja Ungari esindajatega.
Täna alanud Ülemkogul seisab ühenduse ja selle liikmesriikide liidrite ees küsimus, kuidas vastata ELi liikmesuse küsimuses Ühendkuningriigis referendumi korraldada lubanud Cameroni esitatud soovidele. Kuigi selle üle on juba nädalaid läbirääkimisi peetud, on mitmed poliitilised küsimused endiselt lahendamata. Seda, et paljudes küsimustes puudub veel üksmeel, võib välja lugeda ka ajakirjandusse lekkinud tippkohtumise kokkuleppe tööversiooni tekstist.
«Ma võitlen Britannia eest. Kui me saame hea kokkuleppe, siis ma võtan selle kokkuleppe vastu,» ütles Cameron Ülemkogusse saabudes. «Kuid ma ei võta vastu kokkulepet, mis meie vajadustele ei vasta. On märksa tähtsam jõuda korrektse tulemuseni, kui lihtsalt kiirustada. Kuid hea tahte ja raske tööga suudame jõuda Britannia jaoks parema leppeni.»
Kuid ma ei võta vastu kokkulepet, mis meie vajadustele ei vasta.
Ülemkogu alaline eesistuja Donald Tusk, kes eile tunnistas erimeelsusi liikmesriikide vahel, ütles täna, et käesolev Ülemkogu on Ühendkuningriigi küsimuses otsustav.
Kõige enesekindlam oli kohtumisele tulles Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker. «Ma olen üsna veendunud, et jõuame selle Euroopa Ülemkogu ajal kokkuleppele. Me peame lahendama teatava hulga küsimusi,» lausus Juncker. Samas tunnistas ka Juncker, et kokkulepet veel pole.
Oodatakse pikka ööd
Kiiret kokkulepet ei oota keegi. Sellele, et kohtumine võib venida kavandatust pikemaks, viitas üsna irooniliselt ka Cameron. «Kas me ootame pikka ööd? Võib-olla on hoopis homme pikk päev,» ütles Cameron enne tänast kohtumist Tuskiga ja lisas: «Ma olen vaba, ma otsin lisasärgid.»
Enim küsimusi tekitab Londoni vastuoluline soov sotsiaaltoetuste osas ehk lastetoetuste indekseerimise ning tööturutoetuste võimalik mittemaksmise ehk nn hädapiduri küsimus, täpsemalt viimase pikkus. Postimehe andmetel on britid nõudnud selle kehtestamist koguni 13 aastaks (alguses seiste aastat võimalusega seda kahel korral kolme aasta võrra pikendada). Ida-Euroopa riigid näeksid, et see kehtiks viis aastat.
Kõige suuremat vastuseisu põhjustab see eelkõige Poolas ja Rumeenias, kelle kodanikke on Ühendkuningriigis kõige rohkem. Kui aga Varssavi peaks Londoniga kokkuleppele jõudma, võivad leebuda ka teised praegu vastu seisvad Kesk- ja Ida-Euroopa riigid: Ungari, Slovakkia, Tšehhi.
Poola peaminister Beata Szydło ütles täna, et Varssavi tahab kohtumiselt küll kokkulepet, kuid mitte iga hinna eest. Poola presidendi välispoliitika nõunik Krzysztof Szczerski ütles Guardianile, et praegu Ühendkuningriigis elavad 600 000 Poola kodaniku praegused õigused toetuste saamiseks peavad säilima, muidu kokkuleppele ei jõuta. Ka märkis Szczerski, et nn hädapiduril ehk tööturutoetuste võimalikul mittemaksmisel teatud aja jooksul, pole Ühendkuningriiki suunduvatele migrantidele kuigi suur mõju.
Rõivas usub kokkuleppesse
Eesti peaminister Taavi Rõivas märkis, et ta usub kõiki rahuldava kokkuleppe saavutamist. «Usun, et suudame jõuda tulemuseni, mis on õiglane nii brittide kui teiste liikmesriikide jaoks. Kokkulepe, millega kõik osapooled on rahul, tugevdab meie ühtsust ja kindlameelsust geopoliitilistele ja majanduslikele raskustele vastu seismisel,» ütles Rõivas, kelle sõnul on Ühendkuningriigi jätkamine ELis nii Ühendkuningriigi, Eesti kui kogu ELi huvides.
Lisaks tööturutoetustele on erimeelsusi ka finantsteenuste ja pangandusliidu küsimustes, kus pahameel lähtub eelkõige Pariisist ja Lääne-Euroopast.
Kuigi Ülemkogu ees seisab ka endiselt lahendamata rändekriisi küsimus, varjutavad läbirääkimised Ühendkuningriigi küsimuses praegu Euroopa Nõukogu Justus Lipsiuse peamajas kõik muu. Kui aga Briti teema õnnestuks lahendada, saab EL edasi minna rändekriisi ja majandusküsimustega.
Mis saab edasi?
Eesti aja järgi kell 21.00: Töine õhtusöök, kus arutatakse rändekriisiga seonduvat. Selle lõppedes astuvad Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker ja Ülemkogu alaline eesistuja Donald Tusk ajakirjanike ette.
Reede kell 10: Kui neljapäeval Ühendkuningriigi küsimuses kokkuleppele ei jõuta, jätkatakse läbirääkimisi. Kui aga saavutatakse kokkulepe, võib Briti peaminister David Cameron avalikustada Ühendkuningriigi referendumi kuupäeva.
17. märts: järgmine korraline Ülemkogu. Kui täna või homme kokkuleppele ei jõuta, tuleb Ühendkuningriigi küsimus taas arutlusele. Võimalik on ka erakorralise Ülemkogu toimumine juba varem, võimalik, et juba veebruari lõpus.
23. juuni: Briti meedia peab seda kõige tõenäolisemaks referendumi toimumisajaks. Seda juhul kui Cameron peaks jõudma Brüsseli ja ELi liikmesriikidega veebruaris või märtsis kokkuleppeni. Rahvahääletus Ühendkuningriigi ELi liikmesuse küsimuses peab toimuma aga hiljemalt 2017. aasta lõpus.