EL jõudis Suurbritannia nõudmiste osas kokkuleppele

Täiendatud kell 1.43

5
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
20. veebruar 2016 00:00
Suurbritannia lipp | FOTO: Scanpix

Euroopa Liidu liikmesriikide liidrid teatasid reede õhtul, et jõudsid Suurbritannia nõudmiste osas kokkuleppele.

«Kokkulepe Suurbritannia Euroopa Liitu jäämise osas on olemas. Draama on läbi,» kirjutas suhtlusvõrgustikus Twitter Leedu president Dalia Grybauskaite. Leppe saavutamist kinnitasid veidi aja pärast Twitteri vahendusel ka Euroopa Ülemkogu eesistuja Donald Tusk ja Soome peaminister Juha Sipilä.

Brüsselis saavutatud üksmeel ei mõjuta rahvahääletuse korraldamist Suurbritannia ühendusest lahkumise üle, kuid peaminister Cameroni hinnangul on tal nüüd tugevad põhjendused, mille alusel Ühendkuningriigi liidus püsimist toetada. Cameron hoiatas enne tippkohtumist, et kui kokkulepet ei sünni, siis ei tee ta referendumi eel kampaaniat Suurbritannia ELi jäämise poolt. Referendum viiakse tõenäoliselt läbi juba juunis.

«Ma olen läbirääkimistel saavutanud Suurbritanniale eristaatuse Euroopa Liidus. Ma kavatsen seda laupäeval valitsusele soovitada,» ütles Cameron pärast Euroopa Ülemkogul saavutatud üksmeelt.

Peaminister Taavi Rõivas ütles, et tegemist on raske töö tulemusel saavutatud kaaluka kokkuleppega, mille mõju Euroopa tulevikule on märkimisväärse tähtsusega.

«Saavutasime kokkuleppe, mis on õiglane Suurbritannia ja ka teiste liikmesriikide jaoks, andmata järele Euroopa põhivabadustes,» ütles Rõivas.

Kokkulepeni jõudmine näitab peaministri sõnul Euroopa Liidu otsusekindlust ja ühtsust. «Keerulisel ajal peame hoidma kokku. Suurbritannia püsimine Euroopa Liidus on ülioluline lääne ühtsusele, nii Euroopale kui Suurbritanniale,» nentis peaminister.

Suurbritannial on peaministri sõnul globaalne mõju maailma ühe suurima majanduse ja finantskeskusena ning ÜRO julgeolekunõukogu alalise liikmega. Euroopa Liidus on Suurbritannia alati seisnud vabakaubanduse, siseturu tugevdamise, tugeva välispoliitika eest, olles nii Eestile loomulik ja lähedane liitlane ja partner.

Peamisteks aruteluküsimusteks olid läbirääkimistel peaministri sõnul euroala liikmete ja mitteliikmete suhted, palgalisadele ligipääsu aeg ja lastetoetuste eksportimine. Kõigis küsimustes saavutati kokkulepped, mida ka Eesti toetas.

Londoni ettepanekud sisaldasid veel nelja-aastast «hädapidurit» ELi sisemigrantide sotsiaaltoetustele, eurotsooni mittekuuluvate riikide kaitset ning nõndanimetatud punase kaardi süsteemi, mis annab liikmesriikide parlamentidele rohkem võimu. ELi tihedama liidu ja Londoni City finantskeskuseks jäämise küsimuses tekkisid Cameronil lahkhelid Prantsusmaa ja Belgiaga.

SAADA E-POSTIGA PRINDI ARTIKKEL