Lõuna-Ameerika riigi Boliivia rahvas ei kiitnud pühapäevasel referendumil heaks presidendi ametiaja pikendamist, teatas kohalik meedia lävepakuküsitlustele tuginedes.
Boliivlased ei toetanud presidendi neljandat ametiaega (1)
22. veebruar 2016, 08:55
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Boliivias hääletati pühapäeval põhiseaduse muudatuse üle, mis võimaldanuks president Evo Moralesil kandideerida neljandaks ametiajaks.
Uuringufirma Ipsos lävepakuküsitluste kohaselt oli seadusemuudatuse vastu 52,3 protsenti ja poolt 47,7 protsenti kodanikest. Telekanali Unitel hinnangu kohaselt on tulemus tasavägisem ehk vastavalt 51 ja 49 protsenti.
Boliivia valitsus kutsus samas üles kannatlikkusele ja ettevaatusele, sest nende hinnangul on tegemist äärmiselt tasavägise tulemusega, mis võib minna veel kummas suunas tahes.
«Parem on ohjeldada oma entusiasmi ja rahulikult oodata ametlikke tulemusi. Kogu teie tähistamine võib väga kergelt lõppeda veel pisaratega,» manitses asepresident Alvaro Garcia.
Kui aga lävepakuküsitluste tulemused kinnitust leiavad, siis on see üks suurimaid poliitilisi kaotusi Moralesile, kes on riiki juhtinud juba kümnendi. Morales ise ennustas ettepanekule umbes 70 protsendilist toetust.
Moralesi praegune ametiaeg kestab 2020. aastani ja tema populaarsus on jätkuvalt kõrge, sest tema valitsusajal on majandus jõuliselt kasvanud, kuid mõningat tagasilööki on andnud mõni aeg tagasi lahvatanud korruptsiooniskandaal. Morales on korruptsioonisüüdistusi nimetanud «USA korraldatud pettuseks».
Boliivia esimene pärismaalasest president Evo Morales tähistas jaanuaris oma kümnendat aastat võimul tseremoniaalse riitusega iidses inkade ajastu eelses Tiahuanaco linnas. Endine kokakasvataja Morales sai presidendiks 2006. aastal ning on järgnevad valimised võitnud suure ülekaaluga.
Eelmisel kuul sai Moralesist Boliivia kõige kauem ametisolnud president pärast Hispaaniast iseseisvumist 1825. aastal.