Venemaa invasiooni Lätti läbi mängiva BBC filmi «Kolmas maailmasõda: sõjatoa sees» stsenaarium on ebarealistlik, ütles selle autor Ian Bond Läti rahvusringhäälingule.
Venemaa sissetungist kõnelenud BBC filmi autor kaalus ka mässu Narvas (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
BBC 2 ja ka Läti televisiooni eetris olnud ning peagi ka Eesti ja Leedu televaatajateni jõudvas filmis matkitakse täiemahulist Vene invasiooni Lätti ning tuumarelvade kasutamist Läänemerel. Seejuures ei järgne Venemaa rünnakule mõttemängus vastust NATO-lt, sest selle liikmesriikide liidrid ei suuda omavahel kokkuleppele jõuda.
Bond ütles, et film on aidanud televaatajatel mõista, kuidas NATO ja Ühendkuningriik langetavad otsuseid kriisisituatsioonis. «Selles stsenaariumis oli palju ebatõelisust, kuid see oli kasulik näitamaks, kuidas käib otsustusprotsess ja mis tüüpi probleemid võivad selle käigus tõstatuda,» ütles Bond.
«Kas ma arvan, et stsenaarium mässust Daugavpilsis (linn Lätis Latgales – toim) on realistlik? Ei… Kuid kui tahta stsenaariumi, mis võimaldaks vastata küsimusele, mis juhtuks kui, siis peab kuskilt alustama ja Daugavpils on alustuseks sama hea kui mistahes teine koht. Tegelikult on valida Narva ja Daugavpilsi vahel.»
Samas märkis Bond, et Ukraina sündmusi Baltikumi üle kanda ei saa ning Daugavpilsi ei tohiks vaadelda Läti Krimmina. Ta juhtis tähelepanu Läti liikmelisusele ELis ning sellele, et selle elanikud saavad erinevalt Ukraina elanikest vabalt Euroopas ringi reisida.
«Kõik need stsenaariumid on sisuliselt ebareaalsed. Nad on loodud harjutamaks kriisijuhtimise protsessi. Nad pole loodud ütlemaks: «Me arvame, et nii juhtub.»,» selgitas autor.
Vastuseks küsimusele, miks ta osales filmi tegemisel, kui selle stsenaarium pole realistlik, ütles Bond, et igasuguse õppuse eesmärgiks on harjutada samme kriisiolukorras tegutsemiseks. «Ka kõik NATO õppused põhinevad ekstreemsetel oludel,» lisas Bond.
Küll aga märkis, et tõelise NATO õppuse korral poleks kasutatud riikide puhul nende õigeid nimesid. «Me poleks rääkinud Lätist ega Venemaast. Kõik oleks olnud «oranž» ja «sinine» ning muud värvid,» jätkas Bond, viidates sellele, et NATO mõtteharjutustel ja õppustel identifitseeritakse osalejaid värvidega.
Ka osutas ta vaatajanumbritele. «BBC ei saa palju vaatajaid, kui harjutatakse läbi «oranži» üksuse rünnakuid «sinise» üksuse vastu… Ja ma ei saa süüdistada BBCd püüdluse eest, et seda saadet vaataks rohkem kui viis inimest,» lisas Bond.
BBC film on pälvinud Balti riikides teravat vastukaja. Näiteks Läti välisminister Edgars Rinkevičs nimetas seda rämpsuks, lisades samas, et sellest on õppida. Latgale kohalike omavalitsuste liidrid saatsid aga Läti presidendile, peaministrile ja teistele kõrgetele ametnikele aga avaliku kirja, milles nad filmi hukka mõistsid.