Kosovo parlamendisaadikud valisid reedel uueks presidendiks välisministri ja endise peaministri Hashim Thaçi.
Kosovo presidendiks sai välisminister Hashim Thaçi
26. veebruar 2016, 23:44
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Valimiskomisjoni teatel osales presidendivalimiste kolmandas voorus 120 saadikust 81 ning Thaçi poolt hääletas neist 71. Vaja oli vähemalt 61 poolthäält.
«Järeldame, et Kosovo Vabariigi presidendiks valiti Hashim Thaçi,» öeldi teates. Riigipea ametiaeg kestab viis aastat.
Arutelu uue presidendi üle katkestati varem päeval, kui opositsioonipoliitikud kasutasid taaskord pisargaasi. Kuue opositsioonisaadiku osalemine istungil peatati ning üks neist, kes väidetavalt avas ühe pisargaasikanistri, toimetati politsei poolt minema.
Kriitikute sõnul pole Serbia vastu 1998.-1999. aastal võitlust juhtinud Thaçi isik, kes suudab rahvast ühendada, mis on Kosovo põhiseaduse järgi üheks riigipea määramise kriteeriumiks.
Kaheksa aasta eest Serbiast lahku löönud ja iseseisvuse välja kuulutanud Kosovo on pidanud viimastel kuudel heitlema poliitiliste kriisidega. Opositsioonisaadikud on pidevate meeleavaldustega parlamendi töö peaaegu halvanud.
Protestijad on ka tänavatel ning nõuavad valitsuse tagasiastumist ja ennetähtaegseid valimisi. Kõigil on kõrini korruptsioonist kõrgetel ametikohtadel ja 40 protsendini ulatuvast tööpuudusest ning meelehärmi valmistab valitsuslepe Serbiaga.
«Thaçi ei teinud kaheksa aastat peaministrina tööpuuduse vähendamiseks midagi, ta isegi ei püüdnud majandust parandada. Kosovo jaoks oleks katastroof, kui ta veel viieks aastaks võimule tuleks,» ütles 29-aastane töötu advokaat Agron Mustafa.
Opositsioonijuhid on eriti vihased valitsuse kokkuleppe pärast Belgradiga, milleni jõuti Euroopa Liidu vahendusel. Sellega saavad Kosovo serblased suurema võimu ja kohalik albaanlaste enamus kardab, et nii kasvab ka Serbia mõju. Omavaheliste suhete parandamine on peamine nõue, mille EL on Kosovole ja Serbiale liitumise tingimusena esitanud, ehkki Serbia ei tunnusta tänini Kosovot iseseisva riigina ja Belgrad on korduvalt rõhutanud, et ei tee seda iialgi.