Leedu erijuurdlusteenistus (STT) kahtlustab valitsuserakonna Kord ja Õiglus esimeest, endist presidenti Rolandas Paksast mõjuvõimuga kauplemises. Esmaspäeval esitasid võimud süüdistuse Paksasele altkäemaksu pakkunud meediakontserni Lietuvos Rytas Media Group ühele omanikest Gedvydas Vainauskasele.
Leedu tagandatud president Paksas on segatud korruptsiooniskandaali (2)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Süüdistuse järgi pakkus Vainauskas väidetavalt 15 000 euro ulatuses altkäemaksu tagandatud riigipeale Paksasele, et mõjutada ehitusinspektsiooni ja kiirendada seeläbi Prienais Norfa kaupluse ehitust.
Kuna Paksas on eurosaadikuna süüdistuste eest kaitstud, palus Leedu peaprokuratuur Euroopa Parlamendilt võtta talt puutumatus.
Paksasel on «erilise tunnistaja» staatus, teatas STT. See tähendab, et kuriteos kahtlustatav on rikkunud seadust, ent tõendite puudusel või teistel mõjuvatel põhjustel ei saa talle esitada süüdistust.
Endine president usub, et uurimine on poliitiliselt motiveeritud ja suunatud tema partei vastu.
Esmaspäeval kuulati Paksas seoses juhtumiga üle. Pärast kohtumist uurijatega sai ta lõuna paiku Vainauskasega kokku, misjärel korrakaitsjad võtsid meediamagnaadi kohe vahi alla ja esitasid talle süüdistuse.
Juurdluse käigus on esitatud süüdistus mõjuvõimuga kaubitsemises ka peaminister Algirdas Butkevičiuse nõunikule ja endisele mobiilioperaatori Omnitel juhile Antanas Zabulisele, kelle valitsusjuht kohe vallandas.
Paksas tagandati presidendikohalt 2004. aastal. Teda süüdistati ametivande ja põhiseaduse jämedas rikkumises, kuna andis erandkorras Leedu kodakondsuse enda suurrahastajale, Vene kodanikule Juri Borissovile.