ELi ja Türgi liidrid arutavad Brüsselis migratsioonikriisi (3)
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
7. märts 2016, 07:55
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Euroopa Liidu ja Türgi juhid kogunesid Belgiasse Brüsselisse, kus arutavad Euroopas Teise maailmasõja järgse suurima migratsioonikriisi lahendamisvõimalusi.
EL andis Türgile kolm miljardit eurot, et Türgi looks põgenikelaagreid, majutaks ja takistaks Lähis-Idast saabuvate migrantide jõudmist Euroopasse, edastab BBC.
2015. aastal saabus Türgist üle mere illegaalselt Kreekasse ja liikus sealt edasi teistesse ELi riikidesse üle ühe miljoni põgeniku.
Kuna Makedoonia-Kreeka piiril nüüd karmistati piiriületuskorda, on sinna jäänud lõksu umbes 13 000 migranti.
NATO koostöös Euroopa piirivalveagentuuriga Frontex laiendas Egeuse merel operatsiooni, mille eesmärgiks on takistada inimsmugeldajate tegevust Türgi ja Kreeka vetes.
Hoolimata talvisest ajast ja ohtlikust lainetusest, on Süüria ja Iraagi sõjapiirkondadest põgenejad jätkanud üle mere Euroopasse saabumist. Migrandikriisi algusest on merel kaotanud elu tuhandeid inimesi, kes ei ole jõudnud sinna, mida nad enda jaoks «unistustemaaks» pidasid.
Seni on enamik sisserännanuid valinud sihtkohtadeks Saksamaa ja Rootsi, Balkani riigid on jäänud «läbisõiduhooviks», samas ELi riikides ei ole tekkinud konsensust selle suhtes, kuidas migrandikriisi lahendada tuleks.
Enne tänast tippkohtumist leidis eile Brüsselis aset mitteametlik kohtumine, milles osalesid Saksamaa kantsler Angela Merkel, Hollani peaminister Mark Rutte ja Türgi peaminister Ahmet Davutoğlu.
ELI 28 liikmesriiki tahavad esitada Türgile palve võtta tagasi tuhandeid asüülitaotlejaid, kes ei ole ELi riikides asüüli saanud.
Seni saabub igapäevaselt Türgist Kreekasse umbes 2000 migranti, kes loodavad edasi liikuda Lääne-ja Põhja-Euroopasse nagu tuhanded põgenikud enne neid.
Makedoonia, mis soovib saada ELi liikmeks, rajas vastu Kreeka piiri kaitsetara ning teeb migarntide liikumisel takistusi, mille tõttu paljud põgenikud on hakanud Albaania suunda vaatama. Eile teatasid Makedoonia võimud, et nad ei lase edasi liikuda neil migrantidel, kes ei ole pärit sõjaliste konfliktide aladelt.
Migrandikriisi rõhkpunkt on nüüdseks Makedoonias, kuhu on tuhandeid põgenikke lõksu jäänud.