Euroopa Liidu liidrid peavad täna Brüsselis läbirääkimisi Türgiga rändekriisi üle ning ühenduse allikate väitel kavatseb ühendus astuda samme Balkani rändetee sulgemiseks.
EL kaalub Balkani rändetee sulgemist (2)
7. märts 2016, 13:49
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Türgi ja Kreeka kaudu eelkõige Saksamaa suunas liikuvate migrantide jaoks on Balkani rändetee praegu kõige populaarsem. EL soovib sellele aga lõpu teha.
Uudisteagentuuri AFP kätte jõudnud ELi-Türgi tippkohtumise otsuste kavandis seisab muu hulgas ka lause: «Ebakorrapärane migrantide vool Lääne-Balkani marsruudil jõuab lõpule. Marsruut on nüüdsest suletud.» AFP andmetel on sellise sõnastuse heaks kiitnud ELi liikmesriikide suursaadikud, nüüd peavad selle üle kõnelusi valitsusjuhid ja riigipead.
Ka anonüümseks jäänud ELi diplomaat ütles AFP-le, et ELi liidrid teatavad täna otsusest sulgeda Balkani rändetee. Pole aga selge, kuidas seda teha kavatsetakse.
«Ma tahan öelda, et see on praegu spekulatsioon,» ütles Merkeli kõneisik Christiane Wirtz meedias ilmunud teadete kohta. «Läbirääkimised ja kõnelused käivad ja me peame ootama,» lisas ta.
Teadaolevalt ei soovi ka Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker, et lõppotsustes mainitaks Balkani rändeteed. Nimelt kardetakse, et smugeldajad hakkaks kasutama lihtsalt senise asemel alternatiivset rändeteed näiteks läbi Bulgaaria ja Albaania.
Tippkohtumine toimub aga ajal, mil nii Kreeka-Makedoonia, Makedoonia-Serbia, Serbia-Horvaatia, Horvaatia-Sloveenia kui ka Sloveenia-Austria piiridel on kontrolli tugevdatud ehk migrantide võimalust lihtsalt ühest riigist teise põhja poole edasi valguda on oluliselt piiratud.
Türgist Kreekasse saabuv inimeste vool aga märkimisväärselt pidurdunud pole. Veelgi enam, tõenäoliselt hakkab see kasvama, kui kevade saabudes ilmad Egeuse merel paranevad. Ehk kui ümbritsevad piirid on kinni, sattub rände tõttu järjekordselt tugeva löögi alla ka niigi räsitud Kreeka.
Keerulised ülesanded
Kohtumisel osalev Eesti peaminister Taavi Rõivas ütles valitsuse kommunikatsioonibüroo pressiteate järgi, et kohtumise eesmärk on jõuda kokkuleppeni, mille tulemusel hakkaks nähtavalt vähenema rändesurve Türgist Euroopasse.
«Euroopa Liit ja Türgi peavad saavutama kokkuleppe, mis piiraks rahvusvahelist kaitset mitte vajavate inimeste juurdepääsu Euroopasse ja mis võimaldaks nende kiire tagasisaatmise kui eelnev ei õnnestunud,» ütles Rõivas, kelle sõnul tuleb kokku leppida ka meetmetes, mis leevendada järsult halvenevat humanitaarolukorda Kreekas.
«Kolmandaks peame kokku leppima lahenduse, mille tulemusel on hiljemalt aasta lõpuks võimalik kaotada ajutiselt rakendatud piirikontrollid Euroopa Liidu sees,» lisas Rõivas, viidates Euroopa Komisjoni möödunud nädalal avaldatud teekaardile, mille kohaselt soovitakse kaotada kontroll ELi liikmesriikide sisepiiridel selle aasta lõpuks.