Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

ELi-Türgi leppe kaheksa olulist aspekti

3
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Illustratiivne foto. | FOTO: Reuters/Scanpix

Pärast koos unepausiga umbes ühe ööpäeva väldanud tippkohtumist jõudsid 28 ELi liikmesriiki ja Türgi eile õhtuks ühisele arusaamale kokkuleppes, millega loodetakse sulgeda üle Egeuse mere kulgev ohtlik ja ebaseaduslik rändetee.

1. Kokkuleppe kese

Ebaseaduslikult üle Egeuse mere Türgist Kreeka saartele seilavate migrantide üheotsareis ELi muudetakse omamoodi kruiisiks, mille esimene ots on ohtlik ja inimkaubitsejatele makstavate summade tõttu kulukas ning teine on ohutum ja ELi kulul, kuid peaks võtma soovi üldse teele asuda.

Ehk kõik, kes sealtpoolt tulevad, viiakse neilt eriti midagi küsimata tagasi Türki. Kui tagasiviidud peaksid seal osutuma õigustatud pagulasteks ja taotlema võimalust ELi ümber asustatud saada, pannakse nende sooviavaldus järjekorra viimaseks.

2. Millal midagi juhtuma hakkab?

N-ö nullpunktiks on 20. märts ehk alates homsest lubab EL kõik Kreeka saartele saabuvad migrandid kiirmenetluse korras tagasi Türki viia. Enne seda saabunutega peab Euroopa omal käel toime tulema.

Hollandi peaminister Mark Rutte on lubanud, et pärast Türgiga kokkuleppele jõudmist kulub kolm-neli nädalat, kuni Kreeka poolt ELi välispiir pidama saab.

Briti vasakpoolse ajalehe Guardian teatel võib uue mudeli täiemahuliseks käimaminekuks kuluda kuid – kui see üldse toimima hakkab.

3. Kreeka peab parandama haldussuutlikkust

Esimese sammuna seisab Kreeka ees tõsine enese kokkuvõtmine haldussuutlikkuse koha pealt.

Veel mullu võtsid kreeklased kuulu järgi pagulastelt sõrmejälgi paberile. Siis andis EL neile moodsama tehnoloogia.

Veel üsna hiljuti suhtusid kreeklased pagulaskriisi suhteliselt rahulikult vaatamata sellele, et saabujate rõhuv enamik läbis nende maad. Nüüd on märke Ateena rahulolematusest, sest järgmistes riikides kinni pandud piiride tõttu on hulga inimesi nende juurde lõksu jäänud.

Eile Makedoonia piiri ääres hiigelsuureks paisunud Idomeni pagulaslaagrit väisanud Kreeka siseminister Panagiotis Kouroumblis võrdles tema riigi territooriumil ja teoorias ka tema enese vastutusel oleva laagri tingimusi Dachauga.

Algselt 2500 asukale mõeldud laagrisse on praeguseks kogunenud umbes 12 000 inimest. Suurem osa neist keset vihmaseid mudavälju telkides elavatest inimestest on pärit Süüriast ja Iraagist, paljud on lapseealised.

Veel vähemalt 34 000 Türgist saabunud ja mujale Euroopasse kibelevat migranti on laiali teistes Kreeka piirkondades. Näiteks Ateena Piraeusi laagris on AFP andmeil neid umbes 4000. Seal puhkes üleeile ka kaklus, kui süürlastest ja afgaanidest migrandid abitoidu pärast tülli läksid.

Lisaks pagulastega kimpu jäämisele ähvardab Kreekat ka Schengeni tsoonist välja arvamine, kuna nad ei suuda oma piire turvata ja de facto on ELi välispiir juba nendest edasi nihkunud.

Iroonilisel kombel on kogu ELi pagulaskriisi haldamise eest vastutav eurovolinik samuti kreeklane – Dimitris Avramopoulos. Ka temale on ette heidetud nõrka juhtimist.

Üsna otsustavalt tuleb ilmselt appi ülejäänud EL, kust saadetakse kiirkorras sinna missioonile hulk kohtunikke, piirivalvureid, tõlke ja asüüliametnikke, sest Kreekas endas on vajaminevatest inimestest olemas laias laastus vaid kolmandik.

4. Türgi seadused

Türgi on küll praegugi 1951. aasta Genfi pagulaskonventsiooni ja selle 1967. aasta lisaprotokolli osaline, aga teatud klausliga. Nimelt saab nende juures täisväärtuslikule pagulasstaatusele pürgida vaid Euroopast tulnu.

Süürlaste osas on Türgi siiski teinud erandeid. Esiteks anti neile osaline kaitse, tänavu jaanuarist võivad nad teatud tingimustel seal ka tööle minna. Iraaklastel, iraanlastel ja afgaanidel nii palju kaitset pole.

Human Rights Watchi andmeil on 90 protsenti Türki rännanud pagulaskandidaatidest tulnud aga Afganistanist, Iraagist ja Süüriast ning ega ülejäänud kümne protsendi seas tõenäoliselt ka eriti eurooplasi ole. Samas näevad ELi reeglid ette, et turvaline riik, kuhu inimesi tagasi saata võib, peab Genfi konventsiooni täitma geograafiliste piiranguteta.

5. Raha pole tegelikult probleem

EL võib olla vananev ja pisut «pehmo», aga üleilmsel skaalal on ta rikas nagu troll. See tähendab, et Türgile pagulaste abistamiseks lubatud kolmele miljardile veel teist sama palju otsa panna võib olla üks kergemaid ülesandeid. Oluline on siin aga ära märkida kaht asja.

Esiteks, esimese kolme miljardi kasutamine pole kuulu järgi siiani väga edukalt edenenud. Praeguseks on ära kasutud sada miljonit eurot. Ja kuni esimest summat pole «mehele pandud», ei kibele Euroopa ilmselt ka teist lubatud rahalaeva teele saatma.

Teiseks ei peaks need summad minema mitte Türgi riigile, vaid otseselt pagulaste aitamiseks. Pool esimesest kolmest miljardist on mõeldud otse pagulaste söögi eest hoolitsevale Maailma Toiduprogrammile. Teine aga laagrite ja pagulaslastele koolide korraldamiseks.

Samuti pole keegi vaielnud selle vastu, et Türgi riik ise on mitu aastat vapralt omast rahast pagulaskoormat kandnud. Türgi peaministri Ahmet Davutoğlu teatel on nende riigi kassast alates 2011. aastast laagris elavate süürlaste toetamiseks kulunud kümme miljardit dollarit ning 20–25 miljardit kulunud neile, kes elavad väljaspool laagreid.

Eesti valitsus otsustas lõppeval nädalal, et maksab Euroopa Komisjoni loodud Türgi pagulasrahastusse 2,79 miljonit eurot.

6. Inimeste arv

Türki on praeguste hinnangute järgi pagenud 2,7 miljonit süürlast. Neist umbes 250 000 elab türklaste hallatavates laagrites. Ümberasustamiseks ei pea süürlane ilmtingimata olema laagrielanik, küll aga võtma ühendust varjupaigakandidaatidele esmast taustakontrolli korraldava ÜRO pagulasametiga.

EL võtaks praegu välja pakutud valemi järgi ühe Türgis ootava süürlaste vastu vastu kuni 72 000 inimest. See arv on osa juba praeguseks läbivaieldud ümberjagatavate pagulaste hulgast. Iga Türgist pagulasi toov riik saaks need siis maha arvutada oma lubatud pagulaskvoodist.

7. Tühi jutt laienemise ümber

Kui mõnele Lääne-Euroopa riigile oli osas uudistes pagulasleppega paaris käinud Türgi ELi võtmine poliitiline punane rätt, sest nende valijaskonna enamik ei suuda kujutleda 80 miljoni moslemiga poliitilise ruumi jagamist, siis Küprose jaoks oli küsimus eksistentsiaalsem. Peale selle, et saare põhjaosas on juba 1974. aastast Türgi väed, ei tunnista Ankara nende riiklust. Sestap reageeris Nikosia väga tuliselt jutule, justkui võidaks mõni Türgi liitumiskõneluste peatükkidest n-ö tänutäheks lahti sulatada.

Politico analüüsi järgi ei mõelnud Türgi peatükkide avamist nõudes oma juttu tõsiselt. Tegu oli n-ö siseturule mõeldud retoorikaga – Recep Tayyip Erdoğan ei taha tegelikult ELi kõnelustega edasi liikuda, sest see tähendaks Brüsseli uusi ebameeldivaid küsimusi justiitssüsteemi ja inimõiguste teemal.

Sellegipoolest tuli eile teade, et Hollandi eesistumise ajal ehk veel sel poolaastal avatakse liitumiskõneluste 33. peatükk. Praegu tundub sellel siiski olevat ennekõike sümboolse tähtsusega Erdoğani siseturul, mitte Türgit ELi toov edasiminek.

8. Türklaste okkaline tee viisavabadusele

Politico teatel mõtles EL algselt viisarežiimi kergendamisest rääkides seda, et senisest lihtsam oleks tulek n-ö sagedastele reisijatele ehk näiteks äriinimestele, akadeemikutele ja üliõpilastele. Nüüd räägitakse lihtsustatud reisimisvõimalusest kõigile – mitte ainult professoritele, vaid ka Anatoolia karjustele, kui neil huvi peaks olema. Eilse avalduse järgi peaks juhul, kui Türgi nõuded täita suudab, viisavabadus tulema juuni lõpuks.

Praegu vastab Türgi 72st ELi seni kehtivate reeglitega seatud tingimusest umbes pooltele. Nende seas on muuseas nõudmine, et viisavabadusega riigis peavad vähemused olema seaduse kaitse all. Mainitud klausel ei väljenda mitte ainult ELi soovi sundida teisigi riike inimõigustest lugu pidama, vaid ka täiesti praktilisi kaalutlusi – kui viisavabadusega riigis on vähemused rõhutud, tähendab see potentsiaalselt suurt hulka hõlpsalt saabuda võivaid õigustatud varjupaigataotlejaid.

Igatahes ei tundu Anatoolia karjuse viisavaba reisimisvõimalus teoks saavat üleöö. Näiteks võib oodata, et tihti ELi moraalse majakana toimiv europarlament ei anna viisalihtsustusele heakskiitu. Või kui see peaks ka tulema, peab Türgi riik ikkagi täiendama omaenese piirikontrollisüsteeme ja karjus saama biomeetrilise passi.

Tagasi üles