Euroopa Liit ja Türgi leppisid reedel kokku vastuolulises kavas Euroopasse suunduva pretsedenditu rändevoolu ohjeldamiseks.
ELi ja Türgi leppe tähtsamad punktid (1)
18. märts 2016, 20:22
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Järgnevalt kokkuvõte kava peamistest punktidest:
Leppe võtmepunkt: «Kõik uued reeglitele mittevastavad migrandid, kes 2016. aasta 20. märtsist Türgist Kreekasse tulevad, saadetakse tagasi Türgisse.»
See sisaldab nii konflikti ja tagakiusamise eest pagevaid põgenikke kui majandusmigrante ja kehtib sõltumata põgenike päritolumaast.
Türgi ametiisikud paigutatakse Kreeka saartele ja Kreeka ametiisikud Türgisse alates 20. märtsist.
Kava kohaselt on tegemist «ajutise ja erakorralise abinõuga, et teha lõpp inimeste kannatustele ja taastada avalik kord».
Et täita rahvusvahelisi seadust, registreeritakse migrandid nõuetekohaselt ja Kreeka võimud menetlevad iga asüülitaotlust eraldi.
Need, kes taotlust ei esita või kelle taotlused tagasi lükatakse, saadetakse tagasi.
Neljapäeval lisatud klausli kohaselt osutab tagasisaatmisprotsessi juures abi ka ÜRO põgenikeagentuur. Kõik kulud katab EL.
Ühtlasi tervitab EL Türgi võetud kohustust, et Türki tagasi saadetud migrante koheldakse vastavalt rahvusvahelistele standarditele.
Iga Kreeka saartelt Türki tagasi saadetud Süüria põgeniku kohta asustatakse üks Süüria põgenik Türgist Euroopa Liitu.
Mõte on selles, et kahandada Süüria põgenike indu võtta smugeldajate paatides ette ohtlik merereis Euroopasse, sest neil saab olema arvestatav lootus saada ümber asustatud otse põgenikelaagritest.
«ÜRO haavatavuskriteeriumi» kohaselt saavad naised ja lapsed eesõiguse. Eelistatud on ka need, keda pole eelnevalt deporteeritud Kreekast.
EL kasutab sel otstarbel varasema ümberjaotusskeemi 18 000 vaba kohta ning kuni 54 000 kohta vaevaliselt edenevast uuest kavast põgenike ümberjaotamise kohta Kreekast ja Itaaliast teistesse ELi riikidesse.
Kui Türgist ELi ümberasustatavate põgenike hulk hakkab lähenema 72 000-le, skeem seisatakse.
EL nõustub omalt tegema kõik, et Türgi kodanikud saaksid juunist viisavabalt Schengeni ruumi reisida, tingimusel, et nõutud kriteeriumid on täidetud.
Sisuliselt on Türgil pea võimatu täita kõiki 72 Brüsseli esitatud nõuet, eriti arvestades lühikesi tähtaegu.
EL nõustus ka vastavalt novembris saavutatud leppele kiirendama kolme miljardi euro väljamaksmist abina Türgis paiknevatele põgenikele.
Ühtlasi nõustuti täiendava kolme miljardi euro eraldamisega 2018. aasta lõpuks, kui esimesed kolm miljardit on kulutatud.
Ühtlasi leppisid EL ja Türgi kokku avada juulis uus peatükk Türgi takerdunud liitumiskõnelustel. Tegemist on eelarvet puudutava peatükiga 33. Leppe kohaselt jätkatakse ka ülejäänud peatükkidega kiirendatud tempos.