Vene endine välisminister hirmutas tuumaohuga (3)

Postimees
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
1946. aastal Bikini atollil tehtud tuumakatsetusel kerkinud seen.
1946. aastal Bikini atollil tehtud tuumakatsetusel kerkinud seen. Foto: SCANPIX

Teravdunud pinged Venemaa ja lääne vahel on toonud tuumasõja riski lähemale kui kunagi külma sõja ajal, väitis Venemaa endine välisminister Igor Ivanov eile õhtul Brüsseli Foorumil.

«Tuumarelva kasutamisega vastasseisu risk on tänases Euroopas kõrgem kui 1980ndail,» ütles Ivanov, kes pidas idanaabri välisministri ametit aastatel 1998-2004. «Täna on meil vähem tuumapäid ja nende kasutamise risk kasvab ning see on meile kõigile ohtlik olukord.»

Ivanov teatas ka seda, et Venemaa pole enam mitte tema sõnul läbikukkunud suurema Euroopa idaserv, vaid hoopiski tõusva suurema Euraasia lääneserv.

Venelasega samas arutelupaneelis osalenud USA esindajatekoja liige Michael Turner leidis, et tänane ida ja lääne vaheline lõhe on teistsugune kui see, mis oli Nõukogude Liidu lõpupäevil. «Me ei ole külmas sõjas. Me oleme kuumas sõjas. Nad tulistavad. See on kuum sõda,» lausus ta.

Poola välisminister Witold Waszczykowski aga uuris Ivanovilt, kui kaugele on Venemaa oma globaalse tähtsuse taganõudmisega valmis minema. «Mis Venemaad rahuldaks?» päris ta.

Turner lisas: «Gruusia ja Ukraina pole Venemaale mingi oht. Nemad ei tunginud Venemaale. Te ei saa vaadata üht riiki ning öelda, et nende sisekonflikt on õigustus naabermaa sissetungiks.»

Ukraina välisminister Pavlo Klimkin meenutas samas arutelus, et eile möödus täpselt kaks aastat Krimmi anneksioonist. Klimkin rõhutas oma riigi valitsuse pingutusi korruptsioonitõrjel ning ka vajadust rahvusvahelise abi järele Venemaa tõrjel.

«Vene agressioon ei tohiks olla ettekääne reformide mittetegemiseks,» tunnistas Klimkin. «Tegelikult usun, et asjad on teisipidi, nüüd peame me reforme kiiremini tegema, et tuua Ukraina täielikult välja postsovetlikust reaalsusest.»

Poola välisminister Witold Waszczykowski aga uuris Ivanovilt, kui kaugele on Venemaa oma globaalse tähtsuse taganõudmisega valmis minema. «Mis Venemaad rahuldaks?» päris ta.

«Te olete julgeolekunõukogus alalise liikmena,» jätkas Waszczykowski. «Te olete G20 liige. Teil on eelissuhe ELi ja NATOga. Te olete osa igast algstruktuurist, Lähis-Ida kvartetist, Iraani kõnelustest, Põhja-Korea kõnelustest, millest iganes, Arktikas. Te olete osa Normandia formaadist, Minski formaadist. Mida veel? Mis teid rahuldaks ja mis annaks teile õiguse meiega koostööd teha ja lõpetada väited, et me teid ähvardame?»

Brüsseli Foorum toimub tänavu 11. korda. Seda igakevadist konverentsi korraldab mõttekoda German Marshall Fund.

Kommentaarid (3)
Copy

Märksõnad

Tagasi üles