Pariisi terrorirünnakute peakahtlusalune Salah Abdeslam avaldas taas soovi teha koostööd Prantsuse, mitte Belgia võimudega, teatas tema advokaat täna.
Abdeslam soovib rääkida vaid Prantsuse uurijatega
31. märts 2016, 12:20
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Ta tahab teha koostööd Prantsuse võimudega,» ütles advokaat Cédric Moisse, kelle sõnul soovib 18. novembril Brüsselis haarangu käigus tabatud Abdeslam, et Belgia võimud ta Prantsusmaale välja annaksid.
Abdeslam on praegu Belgias Brügge vanglas ning pärast möödunudnädalasi rünnakuid Brüsselis pole ta Belgia uurijatega rääkinud. Seejuures on Abdeslamil teadaolevalt sidemed ka Brüsseli rünnakute korraldajatega.
Pärast sunniitliku äärmusrühmituse ISIS arvatava logistikajuhi tabamist järgisid Belgia ametivõimud täpselt õiguskaitsemenetluse protseduuri. Abdeslamile määrati advokaat, öeldi, et tal on õigus vaikida, ja temast sai üks paljudest Belgia kriminaalkohtu süsteemis. Neli päeva hiljem pani aga sama rühmitus toime terrorirünnakud, tappes Brüsselis 32 inimest ja vigastades sadu.
Washington Posti kolumnist Marc Thiessen avaldas üllatust, et 24 tundi pärast Abdeslami kinnivõtmist polnud teda veel üle kuulatudki. Reedese päeva veetis kinnivõetu haiglas, et vahistamisel saadud jalahaav paraneks. Laupäeval anti ta taas üle politseijõududele, kuid need kuulasid teda üle vaid kaks tundi. Järgmine ülekuulamine toimus alles pärast rünnakuid. Väljaandele Politico sõnas üks vanem julgeolekuametnik, et Abdeslami oli opereeritud, ta oli seetõttu väsinud ja nii lükatigi ülekuulamised edasi.
Väsinud olek on aga just nimelt õigeim hetk terroristi ülekuulamiseks, kirjutab Thiessen. Kuid belglaste jaoks tähendab väsinud terrorist seda, et küsitlemine tuleb lõpetada, selle asemel et seda enda huvides ära kasutada.
Veel enam paneb aga imestama, märgib Thiessen, et nende tühise kahe tunni jooksul ei küsinud uurijad, mida teab vahistatud edaspidi toime panna kavatsetavate rünnakute kohta, vaid keskendusid pelgalt Pariisi sündmustele.
Kui aga mängus on luureinfo, on igasugune ootamine kurjast. Ülekuulaja asi on saada ülekuulatavalt info kätte võimalikult ruttu, sest uute rünnakute oht on suur, kirjutab Thiessen. Täpselt see aga Brüsselis juhtuski.
Asjaolu, et Abdeslamil lubati varjata tema terrorivõrgustikku kuuluvaid isikuid ja nende Brüsseli ründamise plaane, on lubamatu. Lisaks näitab Belgia võimude ebakompetentsust ka fakt, et peale Abdeslami arreteerimist toimusid arvukad pressikonverentsid, kus uhkustati mehe kinninabimise üle ja räägiti kui hästi ta koostööd teeb. See oli saatuslik viga, sõnab Thiessen.