Üks maailma kontrollimatumaid konflikte, mis nädalavahetusel uuesti aktiviseerus võib potensiaalselt omandada suuremad mõõtmed, sest nii läänemeelne Türgi kui ka Venemaa on kriisi segatud, arvab Birminghami ülikooli teadur Kevork Oskanian.
Mägi-Karabahhi kriisi muudab teravamaks Türgi-Vene vastasseis (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Armeenia valitsuse jaoks on piirkonna üle kontrolli sälitamine osa rahvuslikust identiteedist ja aust, samas kui Aserbaidžaanil lasub sisemine surve Mägi-Karabahh vabastada, tänu rohkem kui 200 000 sõjapõgenikule, kes pidid ümber asuma, peale regiooni kaotust Armeeniale, lisas Oskanian.
«Suurem sõjaväeline tegevus piirkonnas võib viia tagasipöördumatutele tagajärgedele ja täismõõdulise sõja puhkemiseni, sest rivaliteet Armeenia ja Aserbaidžaani vahel on lähinaabritest tähtis ka Venemaale ja Türgile. Kristlik Armeenia on lähedastes suhetes Venemaaga, samas kui valdavalt moslemi usku Aserbaidžaan saab hästi läbi Türgiga, kes riiki antud konfliktis tugevalt toetab,» kirjutas ajakirjanik Andrew Roth täna Washington Postis.
Mägi-Karabahhia- piirkond, mis on Armeenia kontrolli all, kuid kuulub ametlikult Aserbaidžaanile, on kahe riigi vaheliseks konflikti allikaks olnud Nõukogude Liidu lagunemisest alates. Rünnakud, mis leidsid aset nädalavahetusel, pandi toime seninägematu intensiivsusega ning tulevahetus ületas senise konflikti riikidevahelise punase joone.
Kuigi Aserbaidžaani ja Armeenia vahel on alustatud rahuläbirääkimisi, ei ole need seni viinud konflikti rahumeelse lahenemiseni. Mõlemal riigil on kokkuleppe tingimusest oma nägemus ning säilitatakse rangelt kõikumatut joont rahuleppe tingimustes. Konflikti uue kuumenemise süüdlast nähakse vastases, stiimulit vastasseisust taganeda riikidel pole.
Armeenia näeb ennast Mägi-Karabahhi vabastajana, samal ajal kui Aserbaidžaani visioon kriisi tagamaadest on vastupidine.