Ameerika Ühendriikide presidendivalimiste eelvalimistel Wisconsini osariigis olid võidukad vabariiklane Ted Cruz, kes edestas oodatavalt menukandidaati Donald Trumpi ning demokraat Bernie Sanders, kes oli edukam rivaal Hillary Clintonist.
Wisconsinis võitsid eelvalimised Cruz ja Sanders
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
6. aprill 2016, 07:51
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vabariiklastest kandidaatide seas on juhtival kohal ikka Trump, kuid ta võimalused saada piisav arv valjameeste hääli on kahanenud, edastab BBC.
See tähendab, et vabariiklased valivad oma lõpliku presidendikandidaadi juulis Clevelandis parteikongressil.
Hoolimata oma viimase aja võitudest ei suuda Sanders siiski takistada Clintonit saamast lõplikuks demokraatide kandidaadiks.
«Nüüd on käes pöördepunkt ja ameeriklased on oma sõna öelnud. Me võistime, kuna oleme Vabariikliku Parteid ühendav jõud,» teatas Cruz pärast võitu.
Asjatundjate arvates ei pruugi ka Cruz saada piisavalt valijameeste hääli, kuid ta loodab siiski Trumpi edestada.
Trump sõnas pärast Wisconsini tulemuste teatavaks tegemist, et Cruz on hullem kui käpiknukk, pigem on ta Trooja hobune, kes on lükata-tõmmata.
Küsitlused on näidanud, et Trump on oma pea kohale kogunud karmide väljaütlemistega vihapilvi ning tema vastu on naised, latiinod ja noored.
USAs valib presidendi valijameestekogu, mitte rahvas ning see süsteem on kasutusel alates 18. sajandist.
Presidendivalimiste võitmiseks peab üks kandidaat koguma 270 häält valijameeste kogus, mis koosneb 538 liikmest.
Kui keegi presidendikandidaatidest ei saa vajalikku häälteenamust valijameeste kogus, valib uue riigipea kolme enim toetust pälvinud kandidaadi seast esindajatekoda nii, et igal osariigil on seal ainult üks hääl.