Eesti eriteenistused šantažeerivad mittekodanikke ja ähvardavad saata riigist välja, kui inimene pole nõus Venemaa järel nuhkima hakkama.
Vene meedia: Eesti eriteenistused šantažeerivad mittekodanikke
30. detsember 2010, 14:15
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Uudisteportaal Kaliningrad.ru pajatab pika loo Vene föderaalse julgeolekuteenistuse (FSB) Kaliningradi piirivalveüksuses töötanud Aleksei Šankorjovist, kelle osas tekkisid kahtlused ja kes pidi läbima valedetektori testi.
Rutiinse kontrolli käigus teatas aparaat, et mees «valetab».
Küsimustele, mis puudutasid võimalikke kuritarvitusi teenistuse ajal, vastas piirivalvur ilma probleemideta. Kui jutt läks aga varjatud kontaktidele välismaiste eriteenistusega, hakkas detektori joonistatav graafik üles-alla hüplema.
Šankorjov ei salanud kaua – pärast kordustesti oli selge, et tegemist ei ole aparaadi tehnilise rikkega. Piirivalvur jutustas üksikasjalikult sellest, kuidas ta hakkas töötama NATO eriteenistuste heaks.
Šankorjovi lugu ei ole unikaalne. Vene eriteenistuste väitel ei varja Eesti välispoliitika viimasel ajal venevastast retoorikat, kirjutab Kaliningrad.ru.
Portaali väitel kasutab Tallinn Venemaa mõjutamiseks salajast oskusteavet. Pärast NATOlt saadud usalduskrediiti püüab Eesti laiendada luuretegevust ida suunas ega häbene meetodite pärast.
Alates 1993. aastast on «Eesti mittekodaniku» staatus antud kõigile mitte-eestlastele, kes elasid alaliselt Eesti territooriumil iseseisvuse väljakuulutamise hetkel. Ja sellistel inimestel on sugulased Venemaal.
«Tahad jääda siia, siis tööta meie heaks,» ei jäta Eesti luurajad valikuvõimalust.
Kui ütled ära, siis sulle ei võimaldata näiteks alalist elamisluba, mis omakorda tähendab märkimisväärseid sotsiaalseid ja varalisi kitsendusi. Eesti ametivõimud võivad inimese ka üldse riigist välja saata. Nii seisabki peaaegu kogu elu Eestis elanud inimene raske valiku ees – hakata reeturiks ja jääda või sõita tundmatusse, väidab portaal.
Sageli tunnevad Eesti eriteenistused huvi mitte niivõrd «mittekodaniku», kui just tema Venemaal elavate sugulaste vastu.
Komsomolskaja Pravda (KP) pidas vajalikuks tuua sama lugu kajastades välja võrdluse Gruusia eriteenistustega, kes värbasid enne sõda Lõuna-Osseetias Vene sõjaväelasi - etnilisi grusiine, ähvardades nende Gruusias elavaid sugulasi.
Eesti luurajad ei hakanud jalgratast leiutama, kirjutab KP.
Kaliningradi uudisteportaali andmetel võttis Eesti kaitsepolitsei mehega ühendust, kui viimane külastas 2007. aastal oma Pärnus elavaid vanemaid ja tegi ettepaneku koostööks.
Keeldumise korral oli ähvardatud saata mehe ema ja vend, kes on Eestis elanud rohkem kui 25 aastat ja on «mittekodaniku» staatuses, riigist välja.
Šankorjov nõustus tegema koostööd ja võttis omale varjunimeks «Helmut». Oma kontaktisikuga Eestist kohtus mees kaks korda, kolmandal korral otsustas jalga lasta.
Varsti algasid Šankorjovi emal probleemid dokumentide vormistamisega.
Mees ise aga pidi läbima valedetektori testi.
Venemaal võib riigireetmise eest karistada 12-20-aastase vangistusega. Kui enda vabatahtlikult üles annad, võid karistusest pääseda. Šankorjov pääses kerge ehmatusega. Meest kohtu ette ei saadetud, kuid ta vallandati häbistatuna.