Meedia: Hollandlased lükkasid Ukraina-EL-i assotsiatsioonileppe tagasi (23)

BNS
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hollandi lipp
Hollandi lipp Foto: SCANPIX

Hollandi valijad lükkasid kolmapäeval referendumil veenvalt tagasi Euroopa Liidu ja Ukraina assotsiatsioonileppe, teatas Hollandi uudisteagentuur ANP esialgseid tulemusi projitseerides.

Uudisteagentuuri andmeil toetas lepet 38 ja vastu oli 61 protsenti hääletanuist.

ANP andmeil osales hääletusel referendumi tulemuste kehtivaks kuulutamiseks piisavalt valijaid. Agentuur prognoosis 191 valimisjaoskonna või 38,9 protsendi valijate põhjal valimisaktiivsust üle 30 protsendi.

Hollandi rahvusringhääling NOS teatas varem uuringufirma Ipsos lävepakuküsitlustele toetudes, et 64 protsenti referendumil osalenuist hääletas assotsiatsioonileppe ratifitseerimise vastu. Küsitluse veamäär on kolm protsenti.

NOSi andmeil käis hääletamas vaid 32 protsenti valimisõiguslikest kodanikest.

Referendumi tulemuste kehtima jäämiseks peab osalusprotsent ületama 30.

Tavaliselt osaleb valimistel või rahvahääletustel umbes 75 protsenti valimisõiguslikest hollandlastest.

Hollandi valijatelt küsiti, kas nad toetavad ELi assotsiatsioonilepet Ukrainaga, mille eesmärk on tihendada Kiievi ja bloki kaubandussidemeid.

EL ja Ukraina allkirjastasid assotsiatsioonileppe 2014. aasta juunis ning leping on tänaseks jõustunud. Assotsiatsioonileppe majandusosa jõustus pärast üleminekuperioodi tänavu jaanuaris.

Kuigi rahvahääletuse tulemus ei ole siduv, jälgivad Moskva ja lääneriigid seda väga tähelepanelikult.

Kiiev on viimastel nädalatel saatnud võtmeministrid ja ametnikud Hollandisse, et aidata «jah»-leeri.

Ukraina president Petro Porošenko väljendas veendumust, et hollandi rahvas toetab lepet, ning hoiatas, et tema riik võib langeda Hollandi sisevaidluste ohvriks Euroopa Liidu tuleviku teemadel.

Referendumit nõudnud Hollandi euroskeptikud on möönnud, et hääletus ei ole tegelikult Ukraina üle, vaid selle eesmärgiks on sundida arutama laiemat ELi vastast teemade ringi ning anda kodanikele rohkem sõnaõigust Brüsselis.

Referendumist võib saada tähtis teetähtis kaks ja pool kuud enne Briti liikmesusreferendumit.

Holland on ELi asutajaliikmena bloki ühisturust suurt kasu lõiganud, ent sellest hoolimata valitsevad riigis tugevad Euroopa Liidu vastased meeleolud. 2005. aastal lükkasid hollandlased tagasi ELi põhiseadusleppe.

Holland on praegu ainus Euroopa Liidu riik, mis ei ole veel Ukraina ja ELi assotsiatsioonilepet ratifitseerinud, kuigi Hollandi parlamendi mõlemad kojad on väljendanud sellele põhimõttelist toetust.

Hollandi valitsus ei ole teinud aktiivselt kampaaniat leppe toetamiseks ning on korduvalt öelnud, et ootab ära rahvahääletuse tulemused ning otsustab siis, milliseid samme astuda.

Hollandi peaminister Mark Rutte kutsus Haagi algkoolis hääletades rahvast lepet toetama. «Asi on solidaarsuses riigiga, mis soovib end arendada. Me peame aitama Ukrainal õigusriiki ja demokraatiat üles ehitada ning toetada selle vähemusi, nagu juudid ja geid. Euroopa vajab oma servaaladel suuremat stabiilsust.»

Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker on hoiatanud, et hollandlaste «Ei» võib vallandada kontinentaalse kriisi.

Kommentaarid (23)
Copy

Märksõnad

Tagasi üles