Leedus 1991. aasta jaanuaris kolme päeva jooksul peaministri kohuseid täitnud Albertas Šimėnas ütles, et otsustas ise Vilniusest kaduda ja tema otsust ei mõjutanud mingid poliitilised jõud.
1991. aastal kolm päeva Leedu peaminister olnud Šimėnas kergitas saladusloori
13. aprill 2016, 16:35
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Nägin, et toimub sõjaväeline riigipööre ja otsustasin selle osaliste eest põgeneda. Arvasin, et suudan riigipöörde eest peitu minnes rohkem ära teha,» kinnitas Šimėnas Vilniuse ringkonnakohtus 1991. aasta 13. jaanuari sündmuste kohtuprotsessil oma eeluurimise ajal antud ütlusi.
Ta ütles, et varjas end jaanuarisündmuste ajal Druskininkais.
Ta täitis Leedu peaministri kohuseid 10.-13. jaanuarini 1991. Veriste sündmuste ajal selgus, et peaminister Šimėnas on kadunud. Peagi nimetati tema asemele Gediminas Vagnorius.
Endine peaminister kinnitab, et edastas sõbra kaudu teate enda Vilniusest lahkumise kohta Vytautas Landsbergisele ja Landsbergis sai selle kätte.
Eelnevatel istungitel küsitles kohus tunnistajatena toonast riigipead, ülemnõukogu esimeest Landsbergist ja tema asetäitjat Česlovas Stankevičiust, rahvasaadikuid Algirdas Saudargast ja Aleksandras Algirdas Abišalat, toonast Leedu Moskva-esindajat Egidijus Bičkauskast, endist kaitseametkonna direktorit Audrius Butkevičiust, toonast tervishoiu- ja nüüdset kaitseministrit Juozas Olekast.
13. jaanuaril 1991 üritasid Nõukogude võimud kukutada Leedu seaduslikult valitud valitsust, mis kuulutas 11. märtsil 1990 välja sõltumatuse Nõukogude Liidust.
Vilniuse teletorni ning tele- ja raadiomaja ründamisel tapsid sõdurid 14 inimest, rohkem kui tuhat sai viga.