Seismoloog: Ecuadori ja Jaapani maavärinate vahel seost ei ole

Riin Aljas
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Laupäeval Ecuadori raputanud maavärin on viimaste andmete kohaselt nõudnud üle 250 inimelu. Vigastada on saanud üle 2500 elaniku.
Laupäeval Ecuadori raputanud maavärin on viimaste andmete kohaselt nõudnud üle 250 inimelu. Vigastada on saanud üle 2500 elaniku. Foto: LUIS ACOSTA/AFP

Ehkki laupäeval Ecuadori ja Jaapanit raputanud maavärinad olid mõlemad kõrgeima, 7-9 suurusjärguga, on nende langemine ühele päevale lihtsalt kokkusattumus, selgitas Eesti Geoloogiakeskuse seismoloog Heidi Soosalu.                                                   

«Muidugi võib see küsimus lihtsalt tekkida, sest mõlemad maavärinad tekitasid nii palju ohvreid ja toimusid samal ajal. Tegelikkuses neil aga seost pole, kui välja jätta tõsiasi, et nad on ühtse globaalse süsteemi osa,» põhjendas ta.

Soosalu sõnul pööratakse ohvriterohketele maavärinatele lihtsalt enam tähelepanu. Tegelikult on aga aastas nii tugevaid maavärinaid umbes 15, mistõttu pole võimatu, et kaks võimsat maavärinat ühte kuusse või koguni samasse nädalasse satub.

«Kui võtame ühe suurema töökoja, siis leiame sealt samamoodi töötajaid, kel on ühel päeval sünnipäev. Kui nad pole just kaksikud, on see lihtsalt juhus,» näitlikustas ta.

Nii Ecuadori kui ka Jaapani maavärina puhul oli tegu geoloogilise subduktsiooniga, kus kaks laama põrkavad kokku ning üks liigub selle käigus teise alla. Maakera on nagu laamadest koosnev puzzle ning kui laamad liiguvad, võib see kaasa tuua maavärinaid.                                                  

«Ecuadoris ja Jaapanis põrkus raskemast materjalist merepõhjalaam vastu mandrilist laama ning paindus seejärel teise laama alla. Et mõlemas riigis toimus see maapinnale väga lähedal ning tihedalt asustatud aladel, põhjustas see suuri, silmnähtavaid purustusi ja kahjusid. Siinkohal on sügavus oluline faktor,  sest kui tugev maavärin toimub näiteks 500-600 kilomeetri sügavusel, siis me majade purustusi ei näe,» rääkis Soosalu.

Uurides talt, millal võib oodata järgmist suuremat maavärinat, pani seismoloog panuse Vaikse ookeani piirkonda, sest just seal tuleb maavärinaid kõige sagedamini ette.

Ööl vastu laupäeva raputas Jaapani lõunaosa maavärin magnituudiga 7,3, mille käigus hukkus 32 inimest. Osa ohvreid on siiani kadunud. Laupäeval hilisõhtul tabas veel teinegi 7,8-ne maavärin Ecuadori. Viimaste andmete kohaselt on see nõudnud juba 272 inimelu ning vigastada on saanud üle 2500 inimese.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles