Pariisis annab reedel kuni 170 riiki allkirja ÜRO leppele, mille eesmärgiks on võidelda üleilmsete kliimamuutuste vastu. Mitte kunagi varem ei ole nii palju riike allkirjastanud rahvusvahelist kokkulepet juba esimesel päeval.
ÜRO kliimamuutuse leppele annab allkirja kuni 170 riiki
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
USA välisminister John Kerry ühineb kümnete maailma liidritega ÜRO tseremoonial, mis läheb rahvusvahelise diplomaatia ajalukku.
Nendel riikidel, kes reedel nn Pariisi kokkulepet ei allkirjasta, on aega seda teha üks aasta.
Paljud loodavad, et kliimalepe jõustub kaua enne kavandatud tähtaega 2020. aastal. Mõned usuvad, et see võib juhtuda juba tänavu.
Pärast allkirjastamist peavad riigid kiitma kokkuleppe ametlikult heaks oma kodumaiste protseduuride kaudu. ÜRO sõnul võivad vähemalt 13 riiki astuda selle sammu juba reedel, deponeerides oma ratifitseerimiskirjad.
Kokkulepe lõpetab aastakümneid kestnud erimeelsused rikaste ja vaeste riikide vahel selle üle, kuidas ellu viia mitme triljoni dollari suurust jõupingutust globaalse soojenemise peatamiseks ning tegeleda juba ilmnevate tagajärgedega.
Maailma liidrid ja teadlased on hoiatanud üha rängemate põudade, üleujutuste ja tormide eest, samuti veetaseme tõusu eest maailmameres, mis mõjutab sadade miljonite inimeste elu.
Kokkuleppes rõhutatakse, et kasvuhoonegaaside õhkupaiskamine peab jõudma kõrgpunkti niipea kui võimalik, et siis kiiresti väheneda.
Keskkonnaorganisatsioonid on rõhutanud, et Pariisi lepe on pöördepunkt maailma ajaloos.