Soome ja Rootsi arutasid NATO tulevikku

BNS
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Stefan Löven (paremal) ja Sauli Niinistö.
Stefan Löven (paremal) ja Sauli Niinistö. Foto: SCANPIX

Soome president Sauli Niinistö arutas eile  Stockholmis Rootsi peaministri Stefan Löfveniga reedel avaldatud NATO-raportit.

Usutluses Soome ringhäälingule ütles Niinistö, et Soome ja Rootsi langetavad oma otsused alliansi suhtes iseseisvalt. Ta möönis siiski, et kummagi maa seisukoht mõjutab teise valikut.

«NATO-liikmesus võib teoks saada vaid juhul, kui mõlema riigi seisukohad langevad kokku,» märkis president.

Alliansiga liitumine vajab tema hinnangul rahvahääletust nagu Rootsiski. On võimalik, et kodanikud langetavad teineteisest erineva otsuse, kuigi poliitilised juhtkonnad võivad nii Soomes kui Rootsis olla pooldaval seisukohal.

Presidendi hinnangul oleks NATO-ga liitumine vähemalt sama suur samm kui Euroopa Liiduga ühinemine, mille üle korraldati referendum.

Niinistö sõnul võtab valitsus seisukoha Soome võimaliku liitumise kohta NATO-ga oma välis- ja julgeolekupoliitilises aruandes. Niinistö enda hinnangul ei ole Soomel hetkel põhjust oma praegust poliitikat muuta.

Venemaa suhtes annab Soome raport küllalt sünge hinnangu. Ka Niinistö arvates iseloomustab Venemaa tegevust praegu ettearvamatus. Positiivseks pidas ta siiski USA ja Venemaa dialoogi Süüria sõja osas.

Soome välisministeeriumi määratud ekspertrühm vaagis võimaliku NATO-ga ühinemise mõju Soomele ja koostas raporti, milles tõdetakse, et Venemaa poliitiline ja majanduslik reaktsioon oleks tugev ja vastusamme raske ennustada.

Raportis leitakse, et NATO-ga liitumine oleks Soome jaoks poliitiliselt keeruline, kuid praktilisel tasandil üsna probleemitu protsess. Liikmesus ei tooks suurt muutust Soome kaitsekorraldusse ega sõjaväekohustusse.

Küll aga oleks NATO-ga liitumine Soome julgeolekupoliitikas ja suhetes Venemaaga oluline suunamuutus, mitte lihtsalt olemasoleva partnerluse laiendus.

Raportis leitakse, et kui Soome saaks NATO liikmeks, muudaks see täielikult riigi julgeolekupoliitikat ja suhteid Venemaaga.

Ehkki dokumendi  koostajad arvavad, et Venemaa ei hakkaks Soome vastu jõudu kasutama, on raske ennustada, milliseid vastumeetmeid ta rakendab.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles