Diktaatorlikus Põhja-Koreas puudub seksuaalharidus ja inimesed on teadmatuses ka suguhaiguste ja seksiga kaasnevate probleemide suhtes, räägivad riigist põgenenud inimesed.
Suguelu Põhja-Koreas: keegi ei tea, mis on kondoom (2)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Pyongjangis (Põhja-Korea pealinn) üles kasvades ei kuulnud ma kordagi sõna «kondoom». Ma ei teadnud, mis see on,» kirjutab Guardianis Lõuna-Koreasse põgenenud Ji Min-Kang. Lõunasse saabudes ei teadnud ta isegi, milleks need on mõeldud – rääkimata nende ostmisest või kasutamisest.
«Olin šokeeritud sellest, et seksuaalharidust antakse kõigis riigi koolides. Ning et naisõpilastele õpetatakse klassis, kuidas kondoomi kasutada. Kas nõnda juhtub kapitalistlikus ühiskonnas?» meenutab Min-Kang oma esmamuljeid.
Kui Põhja-Korea noored jõuavad teismeikka ning hakkavad huvituma seksist, pole riigis tema sõnul mitte kedagi, kes neid küsimuses hariks. Ainukene ametlik viis sünnikontrolliks on spiraal. Kehtib põhimõte: seks on hedonismi vorm, millest ei tohi rääkida. Sel põhjusel on keelatud ka porno vaatamine – vahelejäänuid koheldakse kui poliitvange ja karistatakse vastavalt. Ehkki mõningad keelatud sisuga videod jõuavad salakaubana ka diktatuuririiki.
Suguhaiguse saamine on Min-Kangi kirjelduse järgi Põhja-Koreas üks kõige suuremaid häbimärke üldse ning inimesed pigem kannatavad kui otsivad arstiabi. Samasugune tabu on abieluväline rasedus, mille puhul leiavad paljud naised väljapääsu ohtlikust ja ebaseaduslikust abordist.
«Seksi puudutava info koha pealt on Põhja-Korea must auk,» kirjutab Min-Kang. «Valitsus ei usu, et rahvas peaks olema kursis ohutu seksiga. Võib-olla nad arvavad, et see võib ohustada režiimi, kui inimesed hakkavad seda vabamalt nautima,» arvab korealane.