Saksa europoliitik: Nord Stream 2 suurendab sõltuvust Venemaast

Postimees
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Gazpromi gaasitorud.
Gazpromi gaasitorud. Foto: SCANPIX

Vene gaasihiiu Gazprom eestvedamisel Läänemerre kavandatav Nord Stream 2 gaasitoruprojekt suurendab Euroopa Liidu sõltuvust Vene gaasist, leiab Euroopa Parlamendi Euroopa Rahvapartei rühma sakslasest president Manfred Weber.

Euroopa Parlamendi Rahvapartei rühma president Manfred Weber. Foto: EPP
Euroopa Parlamendi Rahvapartei rühma president Manfred Weber. Foto: EPP Foto: Epp

Weber märkis Euroopa Komisjoni kliima- ja energiavolinikule Miguel Arias Cañetele ning Saksamaa majandusministrile Sigmar Gabrielile 26. aprillil saadetud avalikus pöördumises, et Gazpromi kava rajada Läänemere põhja kaks uut gaasitoru, mis täisvõimsuse saavutades kahekordistavad praeguse Nord Streami torutrassi ekspordimahu 110 miljardi kuupmeetrini aastas, kätkeb endas mitmeid ohte.

Weber juhtis tähelepanu, et Euroopa Parlament on korduvalt avaldanud muret, millist mõju avaldab projekt Euroopa liidu energiajulgeolekule, varustusteede mitmekesistamise vajalikkusele ning ühenduse liikmesriikide solidaarsusele.

Lisaks on see projekt vastuolus ELi välis- ja julgeolekupoliitika ning idapartnerluse eesmärkideg

«See suurendab märgatavalt ELi sõltuvust Vene gaasitarnetest,» märkis Euroopa Parlamendi suurima rühma president. «Lisaks on see projekt vastuolus ELi välis- ja julgeolekupoliitika ning idapartnerluse eesmärkidega,» lisas Weber, kelle sõnul on Nord Stream 2-l kahjulik mõju Kesk-ja Ida-Euroopa riikidele ning Ukrainale.

Šveitsis registreeritud konsortsiumis on Gazpromil 51-protsendiline osalus. Ülejäänu jaguneb viie Euroopa energiafirma vahel: Saksa E.ON ja BASF/Wintershall, Briti-Hollandi ettevõte Shell ning Austria ÖMV saavad kõik kümme protsenti ja Prantsuse Engie üheksa protsenti aktsiatest. Weberi hinnangul ei tohiks projekti aga Euroopast rahastada.

Projekti edasine saatus sõltub Euroopa Komisjoni hinnangust, kas uute gaasitorude rajamine on vastavuses ELi siseturu reeglitega. Praegu pole teada, millal komisjon selle kohta oma hinnangu annab. Lisaks komisjonile soovis Weber teada ka Saksa valitsuse seisukohta, sest plaanitav gaasitrass peaks välja viima just Saksamaale.  

Weberi sõnul on selgusetu ka see, mil määral teeb Euroopa Komisjon koostööd Euroopa energiafirmadega Lõuna-Euroopa gaasikoridori (ELi oluline infrastruktuuriprojekt, mis peaks tagama varustuskindluse ning pakkuma alternatiivi Vene gaasile - toim) loomiseks. Eurosaadiku sõnul ei tohi seda projekti tabada Nabucco-gaasitoru saatus, see ELi kava on tänaseks maha maetud.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles