Istanbuli konventsioon: Läti valitsus toetas naistevastase vägivalla leppe allkirjastamist

BNS
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Leppega liitimise vastane, Läti justiitsminister Dzintars Rasnačs.
Leppega liitimise vastane, Läti justiitsminister Dzintars Rasnačs. Foto: Wikipedia.org

Läti valitsus toetas täna pärast pikka arutelu Euroopa Nõukogu naistevastase- ja koduvägivalla vastast võitlust puudutava Istanbuli konventsiooni allkirjastamist ja ratifitseerimist.

Konventsiooni allkirjastamise vastu olid justiitsminister Džintars Rasnačs ning keskkonna- ja regionaalarengu minister Kaspars Gerhards. Valitsus volitas lepingut allkirjastama sotsiaalminister Jānis Reirsi.

Justiitsminister selgitas valitsuse istungil oma seisukohta, miks Läti ei peaks konventsiooniga ühinema, öeldes, et näeb selles vastuolusid Läti põhiseadusega. Rasnačsi sõnul on konventsiooni seni ratifitseerinud vaid 13 Euroopa Liidu liikmesmaad.

Sotsiaalminister Reirs kritiseeris justiitsministeeriumi koostatud konventsiooni õiguslikku analüüsi, milles tema sõnul on kasutatud Vene propagandasaitidel ilmunud infot.

Ministeeriumi analüüs osutab, et Istanbuli konventsioon eirab Läti põhiseaduse 112. artikli ja inimõigusi tagavate rahvusvaheliste dokumentidega vanematele antud õigusi laste hariduse korraldamisel, ei arvesta ka südametunnistusevabadust, mis on lahutamatult seotud õigusega anda lastele haridust, lähtudes omaenda usulistest veendumustest ja filosoofilistest vaadetest.

Konventsioon kohustab riiki muutma inimeste mõtlemist ja suhtumist, mis on vastuolus põhiseaduse 99. ja 100. artikliga. Põhiseaduse esimene artikkel, mis kuulutab Läti demokraatlikuks vabariigiks, välistab riigi võimaluse sundida kõikidele elanikele peale ühe ideoloogia postulaat, osutatakse analüüsis.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles