Laias laastus 25–30 protsendil Euroopa Liidus asüüli taotlevatest migrantidest võib olla alus ühendusse jääda, ütles Euroopa parlamendi lätlasest saadik Artis Pabriks täna telekanalile LNT.
30 protsendil ELi migrantidest võib olla alust jääda
Teine europarlamendi lätlasest saadik Iveta Grigule peab seda optimistlikuks hinnanguks ja väidab, et ELi võib jääda 10 protsenti blokki saabunud migrantidest.
Grigule hinnangul on enamik asüülitaotlejaid tegelikult majandusmigrandid.
«Nad tuleb välja saata ja neile ei tohi anda eksitavaid signaale, et nad võivad tulla ja et me võtame kõik vastu. Nad tuleb välja saata ja piire tuleb mõistagi tugevdada,» sõnas ta.
Pabriks usub, et põgenike ümberjaotamise kohustuslike kvootide juurutamise asemel peaks EL esmalt tugevdama välispiiri ja tõhustama migrantide registreerimist ning põgenike eraldamist migrantidest.
«Me teame, et Saksamaal liiguvad registreerimata sajad tuhanded inimesed. Kui meile on selge, kui paljud vastavad põgeniku staatusele, saame arutada nende ümberpaigutamist,» sõnas ta.
«Kui me lendame Riiast Brüsselisse, peame näitama passi, ent need läbi Balkani uitavad inimesed ei näita midagi ja lähevad, kuhu tahavad. Ma liialdan praegu pisut, ent see ei ole normaalne,» ütles Pabriks.
Tema sõnul peab EL saama välispiiri kontrolli alla, rajama põgenikelaagrid ning looma nõuetekohase tuvastamise, haldamise ja filtreerimise süsteemi, et selgitada välja, kellel on õigus jääda ja kes tuleb tagasi saata.
Pabriks ootab, et EL paigutab liikmesriikide vahel ümber umbes 160 000 asüülitaotlejat, kelle suhtes on kokkulepe saavutatud, ent pole kindel, kas hiljem selliseid samme enam astutakse.