Üle 80 protsendi maakera linnaelanikest hingab halva kvaliteediga õhku, mis suurendab kopsuvähi ja teiste eluohtlike haiguste ohtu, hoiatatakse täna avaldatud Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) raportis.
WHO: 80 protsenti maakera linnaelanikest hingab halba õhku
12. mai 2016, 10:42
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kõige halvem on vaeste riikide linnaelanike olukord, märgib WHO, peaaegu üheski madala ja keskmise sissetulekuga riikide linnadest ei vasta õhukvaliteet WHO normidele.
Kui vaestes riikides on normile mittevastav õhupuhtus 98 protsendis linnadest, siis rikkamates riikides 56 protsendis.
«Linnade õhureostus kasvab ärevusttekitavas tempos, mis mõjub laastavalt inimeste tervisele,» ütles WHO ühiskondliku tervise ja keskkonnaosakonna juhataja Maria Neira.
ÜRO terviseagentuuri viimased andmed näitavad õhukvaliteedi üldist halvenemist planeedi linnades ning sellega seoses hoiatatakse tõsiste terviseohtude eest.
Raportis on peatähelepanu linnade välisõhul ning võrreldud on 2008.- 2013. aastal 67 riigi 795 linnast kogutud andmeid.
Linnaõhu saastekomponentide põhjal võib järeldada, et Euroopa ja Põhja-Aafrika rikastes piirkondades õhukvaliteet üldiselt paraneb, kuid see halveneb arenguriikides, eriti tuntavalt Lähis-Idas ja Kagu-Aasias.
Välisõhus sisalduvad saasteained põhjustavad kogu maailmas üle 3 miljoni enneaegse surma, ütleb WHO.
Riikide esitatud õhureostuse andmed erinevad oluliselt ning WHO on loobunud linnade üldjärjestust tegemast.
Raportis mainitakse aga, et vaadeldud hiidlinnadest elanike arvuga üle 14 miljoni on kõige saastatuma õhuga New Delhi, järgnevad Kairo ja Bangladeshi pealinn Dhaka.
Euroopa andmed näitavad, et Roomas on õhk pisut halvem kui Berliinis, millele järgnevad London ja Madrid.
Aafrika suurlinnade kohta arvestust ei ole, sest Aafrika paljude piirkondade kohta on õhukvaliteedi andmed väga lünklikud, seletas WHO.
WHO ühiskondliku tervise ja keskkonnaosakonna koordinaator Carlos Dora osutas linna õhukvaliteeti määravad tegurid.
Esikohal on transport. Linnades, kus on suudetud vähendada autode arvu ning endendada jalgsi ja jalgrattal liikumist ning ühistransporti, on õhukvaliteet märgatavalt paranenud.
Ebaefektiivne energiakasutus on teine oluline tegur. Õhusaastet suurendavad eriti hoonete kütmine ja jahutamine.
Arenguriikides on tähtsal kohal ka jäätmetöötlus. Prügi põletamisel tekkiv suits on vaesemate riikide suurlinnades tõsine saasteallikas.