Läti välisministeeriumi kantsler Andrejs Pildegovičs osutas kohtumisel Vene suursaadiku Aleksandr Vešnjakoviga, et too ületas oma väljaütlemistes diplomaatias tavaks olevaid piire.
Läti välisministeeriumi kantsler manitses Vene saadikut (2)
12. mai 2016, 16:10
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kantsler pidas vastuvõetamatuks saadiku arvamust Läti sise- ja välispoliitika kohta, Ukrainale esitatud süüdistusi Minski lepete rikkumisest ning ajaloo võltsimise etteheiteid.
Ta nimetas absurdseks saadiku väidet, et Läti valitsus piirab elanikkonna võimalust saada maailmas toimuva kohta alternatiivset teavet.
Pildegovičs väljendas pettumust, et vaatamata saadiku pikaajalisele viibimisele Lätis ei ole too suutnud siiani seal toimuvatest protsessidest aru saada. Kantsler kutsus saadikut üles vältima seisukohavõtte, mis soodustavad ühiskonna lõhenemist.
Kantsler väljendas mõistmatust Vešnjakovi püüete suhtes luua mulje, justkui Läti-Vene koostööd takistaks Läti poliitiline valik. Ta meenutas, et Läti on alati pooldanud heanaaberlikke suhteid Venemaaga, kuid Krimmi annekteerimise ja Ida-Ukraina relvakonflikti provotseerimine on suhteid mõjutanud.
Kuid isegi sellistes keerulistes rahvusvahelistes oludes jätkab Läti Venemaaga vajalikku ja võimalikku suhtlust majandus-, kultuuri-, piiriülese koostöö ja muudes valdkondades, rõhutas ta.
Aleksandr Vešnjakov sõnas usutluses ajalehele Vesti Segodnja, et Lätis ja teistes lääneriikides võib märgata Venemaa sihipärast demoniseerimist.
«Selle eesmärk on Venemaad nõrgestada. Selleks kõlbavad ilmselt kõik vahendid, sealhulgas otsekohene kihutustöö. Näidet ei ole vaja kaugelt otsida: hiljutine BBC film ja Läti film «Põhiplaan»,» märkis saadik.
Vešnjakovi sõnutsi segavad riikidevahelisi suhteid ka püüded võltsida ajalugu ja komisjoni töö, mis arvutab kokku nõukogude okupatsiooni kahju.
See on täiesti kahjulik ja tulutu töö, ütles saadik, märkides, et sellistes oludes ei ole alust oodata majanduskoostöö paranemist.
«Vene äri liigub sinna, kus seda oodatakse, kus ollakse koostööst huvitatud. Ja võib juhtuda nõnda, et kui sanktsioonid lõppevad ja Läti ulatab koostöökäe, on juba keeruline suunata voogusid teie riiki,» märkis Vešnjakov.