Aserbaidžaani ja Armeenia president arutavad täna Viinis Venemaa ja USA välisministri vahendusel pingelõdvendust Mägi-Karabahhis.
Aserbaidžaani ja Armeenia president arutavad Viinis Mägi-Karabahhi
16. mai 2016, 08:35
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vene välisminister Sergei Lavrov ja tema USA ametivend John Kerry üritavad koos Aserbaidžaani presidendi Ilham Alijevi ja Armeenia presidendi Serž Sargsjaniga maandada Mägi-Karabahhis aprilli alguses toimunud Armeenia ja Aserbaidžaani vahelistest relvakokkupõrgetest lähtuvaid pingeid.
Sõjategevus leidis aset 2.-5. aprillini. Pooled leppisid seejärel kokku relvarahus, kuid üksteise süüdistamine leppe jätkuvates rikkumistes kestab senini.
Mägi-Karabahh on enamasti armeenlastega asustatud endine Aserbaidžaani autonoomne oblast, mille staatuse üle puhkes 1980. aastate lõpus relvastatud konflikt aserite ja armeenlaste vahel. Lahingutes hukkus hinnanguliselt 30 000 inimest ning ala läks Armeenia ja kohalike separatistide kontrolli alla.
Nüüd aprillis toimunud sõjategevuse käigus hukkus vähemalt 110 inimest. Tegemist on tõsiseima vägivallapuhanguga pärast Karabahhi sõja lõppemist 1994. aastal. Lisaks liikus esmakordselt pärast 1994. aastat ka rindejoon, kui Aserbaidžaani väed vallutasid mitu strateegilist punkti.
Kõneluste pidamine on positiivne märk, kuid enamik eksperte erilist läbimurret täna ei oota. «Kaks presidenti soovivad väga erinevaid asju. Aserbaidžaan tahab uusi läbirääkimisi ja kasutada neis oma sõjaväge survevahendina,» lausus Thomas de Waal mõttekojast Carnegie Europe uudisteportaalile Politico.
«Armeenia üritab jääda oma seisukohtadele kindlakse ning ei soovi muuta midagi selliselt, mis võiks näida alistumisena Aserbaidžaani sõjalisele survele ning nõuavad julgeolekugarantiisid,» lisas de Waal.
Bakuu poolel on tohutu kiusatus, ning murettekitavalt ka avalik surve, proovida sellist pealetungi uuesti, rõhutas ta.
Rahvusvahelisest survest hoolimata arvavad eksperdid, et kui konfliktile lõpplahendust ei leita, siis vägivallapuhangud Mägi-Karabahhi üle jätkuvad. «Kui Viini kohtumisel ei jõuta mitte mingite tulemusteni, siis aprillis aset leidnud vägivalla kordumise tõenäosus tõuseb,» lausus Elkhan Shainoglu Bakuus asuvast mõttekojast Atlas.