Venemaa näeb Eurovisiooni tulemuste taga geopoliitikat ja infosõda (20)

Postimees
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Jamala tähistamas Stockholmis Eurovisiooni võitu
Jamala tähistamas Stockholmis Eurovisiooni võitu Foto: SCANPIX

Ukraina võit laupäevasel Eurovisiooni lauluvõistluse dramaatilises lõppvoorus on pälvinud vastukaja nii Venemaa kui ka teiste riikide poliitikutelt.

Suursoosikuks peetud Venemaa esindaja Sergei Lazarev võitis küll vaatajahääletuse, kuid jäi lõpptulemusena kolmandaks. Venemaa rahvasaadik Jelena Drapenko pidas Ukraina krimmitatarlasest laulja Jamala esitatud ja krimmitatarlaste küüditamistest rääkiva laulu «1944» võitu poliitiliseks. Drapenko hinnangul ei võitnud Lazarev Venemaa-vastase infosõja ja tema kodumaa demoniseerimise tõttu.

Vene riigiduuma väliskomisjoni esimees Konstantin Kossatšov aga kirjutas oma sotsiaalvõrgustiku Facebook kontol, et Ukraina võit ei sündinud ausas võistluses. «Lõpuks võitis geopoliitika. Poliitiline sekkumine saavutas võidu ausa võistluse üle,» leidis Kossatšov. «Riik (Ukraina - toim) vajab praegu rahu nagu õhku, kuid sõda võitis,» lisas Kossatšov.

Vene tabloid Komsomolskaja Pravda avaldas aga oma veebilehel uudise pealkirjaga: «Kuidas Euroopa žürii varastas Lazarevilt võidu». Ukraina võit ning Venemaa võiduta jäämine oli poliitiline ning tulemused tuleks seetõttu üle vaadata, märgitakse artiklis. Samuti nimetav väljaanne Venemaa võiduta jäämise põhjusena ka russofoobiat.

2016. aasta Eurovisiooni ei võitnud Ukraina laulja Jamala ja tema laul «1944», vaid poliitika sai võidu kunsti üle,» märkis Vene föderatsiooninõukogu kaitse- ja julgeolekukomitee aseesimees Frants Klintsevitš, kes kutsus Venemaad üles järgmise aasta Eurovisiooni lauluvõistlusel mitte osalema.

«Kui Ukrainas midagi ei muutu, siis ma ei arva, et me peaksime sellest (Ukrainast toimuvast Eurovisiooni lauluvõistlusest – toim) osa võtma,» lausus Kintsevitš uudisteagentuuri RIA Novosti vahendusel

Sergei Lazarev (keskel) koos teiste Venemaa delegatsiooni liikmetega. Foto:
Sergei Lazarev (keskel) koos teiste Venemaa delegatsiooni liikmetega. Foto: Foto: SCANPIX

Ukraina kuulutas tõe võitu, krimmitatarlased ootavad õiglust

Ukraina president Petro Porošenko aga kirjutas mikroblogivõrgustikus Twitter, et Jamala võit aitab tuua päevavalgele tõe. «Täna (laupäeval - toim) kõneles tema hääl kogu ukraina rahva eest. Tõde – nagu alati – lõpuks võitis!»

Ukraina loo võit on seda märgilisem, et Ukrainas tähistati pühapäeval poliitiliste repressioonide ohvriks langenute mälestuspäeva ning krimmitatarlaste jaoks tähistas see 72 aasta möödumist stalinistliku massiküüditamise algusest, mille käigus küüditati Krimmist Kesk-Aasiasse enam kui 180 000 nende rahvuskaaslast. Kodudesse said krimmitatarlased hakata naasma alates 1980ndate lõpust.

Krimmitatarlaste üks liidreid Mustafa Nayyem aga kirjutas Twitteris, et õiglus võidutseb siis, kui Eurovisiooni lauluvõistlus toimub tuleval aastal Krimmis, mille Venemaa kahe aasta eest annekteeris. «Õigluse krooniks oleks, kui järgmine Eurovisiooni lauluvõistlus korraldatakse Jamala ajaloolisel kodumaal – Ukraina Krimmis,» kirjutas Nayyem.

Krimmitatarlaste esinduskogu medžlise esimees Refat Tšubarov nimetas Jamala võitu sammuks Krimmi vabastamise ja Venemaa okupatsiooni lõpetamise suunas. «Me nägime, et Jamala talendi tõeliste austajate, iseseisva Ukraina toetajate ja krimmitatarlaste rahva liitlaste arv on uskumatult suur,» kirjutas Tšubarov Facebookis.

Austraalia ekspeaminister kaitses Ukrainat

Kohtunike häältega võitis Austraalia laulja Dami Im, kuid arvestades ka televaatajate hääli jäi ta Ukraina lauljanna Jamala järel teiseks, edestades aga Lazarevit. Austraalia endine peaminister Tony Abbot ütles, et tema kaasmaalased ei tohiks kurvastada.

«Ukraina on viimase paari aastakümne jooksul palju kannatanud ja ma arvan, et nad kannatavad ka praegu tülinorija pärast,» ütles Abbot Venemaale viidates eile õhtul Sky Newsile. «Seega kui see tuleb nende moraalile kasuks, siis ma arvan, et me peaksime olema valmis teise kohaga leppima.»

Austraalia ekspeaminister Tony Abbott ja Venemaa president Vladimir Putin 2014. aastal G20 tippkohtumise ajal Brisbane´is. Foto: SCANPIX
Austraalia ekspeaminister Tony Abbott ja Venemaa president Vladimir Putin 2014. aastal G20 tippkohtumise ajal Brisbane´is. Foto: SCANPIX Foto: Andrew Taylor/AP
Kommentaarid (20)
Copy
Tagasi üles