Eestis riigivisiidil viibiv Soome president Sauli Niinistö rääkis täna Kadriorus Vabariigi Presidendi kantseleis toimunud pressikonverentsil Eesti ja Soome ajakirjanikele julgeolekust, Euroopa Liidu püsimajäämisest, suhetest Venemaaga ja pagulaskriisi mõjudest Soomele.
Postimehe küsimusele, kuidas on rändekriisi tõttu suurenenud sisseränne Soome mõjutanud soomlaste suhtumist seal elavatesse ja töötavasse eestlastesse, vastas Niinistö, et tema küll mingit muudatust märganud ei ole ning sõnas, et sisseränne ja Soomes töötavad eestlased on kaks täiesti erinevat asja.
«On loomulik arvata, et suhtumine migrantidesse on muutunud, kuid vastavad uuringud seda seisukohta ei toeta. Sisserände vastaste arv on püsinud samal tasemel, mis varasem, lihtsalt nende hääl ühiskonnas on muutunud kõvemaks ja tugevamaks.»
Niinistö sõnul teeb teda aga murelikuks Euroopa Liidu tulevik, kusjuures ei tohi unustada, et EL on palju ka liikmesriike aidanud ja liidu koospüsimine on meie huvides.
«On väga tõenäoline, et oleme peagi silmitsi uue rändelainega, mis paneb Euroopa väga keerulisse olukorda. Me oleme kindlasti õppinud eelmise sügise kogemusest, aga see ei ole veel piisav,» ütles Niinisto, vastates Eesti ajakirjanike küsimustele.
«Me nägime kaost nii Kesk- kui ka Lõuna-Euroopas, Soomes aga mitte, hoolimata sellest, et võtsime möödunud aastal vastu 32 000 põgenikku, mis on võrdluses meie rahvaarvuga väga palju,» rõhutas president, lisades, et sooviks siiski näha rohkem liidusisest ühtset julgeolekupoliitikat, et Brüssel saaks täie kindlusega öelda, et hoolitseb oma kodanike julgeoleku eest.
Soome ja Rootsi on alustanud julgeolekualast koostöös ja põhjamaade juhtide ühine visiit Washingtoni möödunud nädalal võib tekitada küsimusi, kas Soome eelistab aina enam Skandinaavia suunda Balti riikidele, märkis Soome rahvusringhääling Yle. Niinistö reaktsioon oli aga ühene: «Inimestel on veider arusaam, et kui vaadatakse ühte suunda, siis sa sellega nagu kohe ignoreeriks teist. Diplomaatias asjad nii ei käi. Rahvusvahelistes suhetes tuleb töötada mitmel suunal korraga.»
Ilves lisas, et tema ei näe samuti, nagu näiteks julgeolekualane koostöö, mis on Eestil Läti ja Leeduga, mõjutaks kuidagi meie suhtumist Soome ja Rootsi. «Ma leian, et nii eestlased kui ka soomlased on võimelised samaaegselt kõndima ja nätsu närima.»
Soome ajakirjanduse küsimus puudutas Soome ja Eesti erinevat suhtlust Moskvaga, uurides, kas riigipeadel on kunagi tulnud ka mõttesse Venemaa küsimuses oma jõud ühendada.
Niinistö lausus, et siinkohal tuleb arvesse võtta riikide erinevat ajalugu. «Põhjamaade seisukoht on liikunud aina enam selles suunas, et dialoogi Venemaaga on vaja hoida ja meie Soomes olemegi seda juba pikemat aega teinud.»
Soome president Sauli Niinistö Kadriorus Vabariigi Presidendi kantseleis andmas ühist pressikonverentsi koos Eesti president Toomas Hendrik Ilvesega. FOTO: Eero Vabamägi/Postimees
Soome president Sauli Niinistö koos abikaasa Jenni Haukioga on nende esimesel riigivisiidil Eestis täna ja homme.
President Ilves on oma ametiajal käinud Soomes kahel riigivisiidil – aastatel 2007 ja 2014. Soome president – toona Tarja Halonen – oli viimati Eestis riigivisiidil mais 2010. President Niinistö käis Eestis töövisiidil pärast riigipeaks valimist 2012. aastal.