Venemaa teadis NATO plaane kaitsta Baltimaid ja Poolat võimaliku Venemaa ohu eest juba enne vastavate materjalide avalikustamist Wikileaksi kaudu.
Rogozin: teadsime NATO Baltimaade kaitseplaanist enne Wikileaksi lekkeid
11. jaanuar 2011, 16:13
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Avalikult reageerisime siis, kui tänu Wikileaksile muutus informatsioon avalikuks omandiks,» rääkis Vene suursaadik NATO juures, Dmitri Rogozin ajalehele Izvestija antud intervjuus. «Kuni selleni tegutsesime diplomaatiliste kanalite kaudu.»
Ta märkis, et oli NATO sõjalistes plaanides Venemaa vastu isiklikult väga kindel. Ta üritas Facebookis mõne eksperdi ja blogipidajaga vaieldes vedada kihla ja pakkuda miljon dollarit sellele, kes suudab tõestada vastupidist.
«Tänu Wikileaksile ei pidanud ma rahast loobuma,» lisas ta. Suursaadiku sõnul suhtus Moskva vaoshoitult NATO plaanidesse kaitsta vajadusel Balti riike ja Poolat.
«Ei saa öelda, et me oleme pettunud ja nutame valjusti,» ütles ta.
See ebameeldiv lugu tõukas meid kokkuleppe pakkumiseni NATOga, mis puudutas mitte teineteise suunas toimivat sõjalist planeerimist ja vastavate garantiide andmist.
«Venemaa tegi ettepaneku mitte moodustada kahte erinevat süsteemi, mis hakkavad mingil viisil vahetama informatsiooni,» selgitas diplomaat.
Ta lisas, et Venemaa ettepaneku järgi võiks moodustada ühtse raketitõrjesüsteemi. «Seejuures oleks operatiivse süsteemi sisselülitamiseks kummalgi poolel oma nupp, otsus selle kasutamisest võetakse vastu ühiselt.»
Rogozin selgitas, et Venemaa on huvitatud enda ja NATO huvide ühendamisest Euroopas. «Tekitada olukord, kus ida ja lääne sõjaline konflikt oleks meie kontinendil võimatu.»