WHO: rünnakud meditsiinirajatistele on tapnud kahe aastaga 959 inimest

BNS
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pihtasaanud haigla esine Süürias Aleppos.
Pihtasaanud haigla esine Süürias Aleppos. Foto: AP/Scanpix

Viimase kahe aasta jooksul on üle maailma rünnakutes meditsiiniasutustele surma saanud 959 inimest, vigastatuid oli üle 1500, teatas täna Maailma Terviseorganisatsioon (WHO).

WHO raport keskendus murettekitavale hoolimatusele, millega valitsused ja relvarühmitused suhtuvad tervishoiuasutuste kaitsmisse sõja olukorras. Seda on tauninud nii inimõigusorganisatsioonid kui ka arstid.

Neljapäeval avaldatud raporti aluseks on WHO uuring, mis hõlmab rünnakuid kogu maailmas. Üksikasjalikult käsitleti 594 juhtumit Lähis-Ida, Aafrika ning kogu maailma haiglatele ja kliinikutele aastatel 2014-15, milles hukkus 959 meditsiinitöötajat, tugipersonali, patsienti ja külastajat. Vigastatute arv ulatus üle 1500.

Kõige häirivam on raporti koostajate sõnul asjaolu, et 60 protsendil juhtudest rünnati meditsiinirajatist sihilikult. 20 protsenti pihtasaamistest on juhuslikud ja ülejäänud kordade puhul pole ründamise motiiv teada.

Valitsusväed on teinud 50 protsenti rünnakutest, kolmandik langeb mitteriiklike relvarühmituste arvele ja ülejäänute autorlus on teadmata.

Raportis tuntakse muret selle pärast, et sagenenud on juhtumid, kus ei austata «tervishoiu pühadust, õigust tervishoiule ja rahvusvahelist humanitaarseadus».

«Tulistatakse patsiente haiglavoodites, ähvardatakse, hirmutatakse ja rünnatakse meditsiinitöötajaid, pommitatakse haiglaid,» kirjutab raport.

Haiglate, arstide ja patsientide ründamine on Genfi konventsiooni järgi sõjakuritegu. ÜRO Julgeolekunõukogu on rünnakud hukka mõistnud ja nõudnud kõigilt konfliktipooltelt meditsiiniasutuste kaitset.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles