Ukraina puhul pole Normandia neliku formaadis osaleva Saksamaa eesmärgiks sanktsioonide säilitamine, vaid konflikti lahendamine, sõnas täna Tallinnas külastanud Saksa välisminister Frank-Walter Steinmeier. Ühtlasi rõhutas ta, et rahvusvaheliste konfliktide lahendamiseks läheb paratamatult vaja Venemaad.
Saksa välisminister Tallinnas: peame olema realistlikud, Venemaad on vaja (15)
/nginx/o/2013/07/05/1875352t1h3032.jpg)
27. mai 2016, 16:45
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Ma ei ole üldse rahul Minski lepingu rakendamisel tehtud edusammudega, ning olen vahepeal küsinud konflikti osapooltelt, kas neid lahendus üldse huvitab. Aga kuna nad ütlevad jah, pean jätkama üritamist,» ütles Steinmeier koos Eesti välisministri Marina Kaljurannaga antud ühisel pressikonverentsil.
Kohtumisel oli kõneks ka NATO tippkohtumine juuli algul Varssavis ning selle kohta sõnas Steinmerier, et see, mida Varssavis otsustatakse, tähendab ühtlase, et sellele järgneb Venemaa reaktsioon. «Peame olema väga realistlikud, meil on üksteist vaja ning nii, nagu oli Iraani konflikti vaja lahendada koostöös Venemaaga ning ma olen piisavalt realistlik, et teada, et meil on vaja Süürias ja Liibüas samasuguseid kooslusi,» ütles ta.
Steinmeier rõhutas sedagi, et peab olema väga ettevaatlik, kui spekuleerida Minski leppe rakendamise aegluse kontekstis teiste võimalike alternatiivide üle. «Neid pole olemas,» märkis Steinmeier, tuues eraldi välja, et sõjaline sekkumine on täielikult välistatud.
Euroopa Liit peab otsustama, kas pikendada Ukraina kriisi järel Venemaale kehtestatud sanktsioonid, ning olukorra muudavad keerulisemaks erimeelsused liikmesriikide vahel. Teadaolevalt on Bulgaaria, Ungari, Küpros, Kreeka ja Itaalia kõige kahtlevamal seisukohal.
Steinmeier on varem rõhutanud, et Saksamaa soovib sanktsioone pikendada, kuni Minski rahulepingu punktid on täidetud, kuid täna Tallinnas täpsustas ta, et juuni lõpus on näha, kas sanktsioone saab vähendada või jäädakse praeguste meetmete juurde.
«Ma arvan, et me oleme kõik ühel meelel, et Minskiga on palju probleeme ja areng on väga aeglane. Positiivselt poolelt saan öelda, et konflikt on veidi piiratum, on olnud faase, kus relvarahu on olnud suhteliselt stabiilne, kuid sama on olnud ka eskaleerumise perioode,» ütles Saksa välisminister.