Vastloodud Soome tarkvaraarendusprogramm Integrify koolitab välja põgenikke, kellest saavad järgmise põlvkonna programmeerijad.
Põgenikud aitavad vähendada Soome tehnoloogiapuudujääke (4)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Integrify on Helsingis baseeruv tarkvaraarendusprogramm, kus õpetatakse programmeerimist viimase kolme aasta jooksul asüüli taotluse esitanud põgenikele. Programmi eesmärk on läbi tehnoloogia integreerida põgenikke edukalt Soome ühiskonda.
Programm loodi peamiselt kahel põhjusel, esiteks on Soome laial start-up-maastikul krooniline puudus tarkvaraarendajatest. Teiseks probleemiks on 32 000 eelmisel aastal Soome saabunud asüüliotsijat - paljud noored, kõrgelt haritud ja arvutioskustega, kes ootavad aastaid, et leida töö, kirjutab Briti väljaanne The Guardian.
Kolm esimest Integrify tarkvaraarendusprogrammi vilistlast alustasid sel kuul praktikaga Soome juhtivates tarkvarafirmades.
Niklas Lahti, Helsingi veebitarkvara firma Nord Software direktor ja programmi algataja ütles, et «alguses me lihtsalt mõtlesime, et vähemalt on võimalus, kuidas neid probleeme lahendada. Me saame õpetada põgenikele programmeerimist, et neist saaksid tarkvarainsenerid.»
Soome värbamisfirma TalentConnect ja Integrify on töötamas praegu teise, laiendatud programmi kallal, et treenida järgmised 200 põgenikku tarkvaraarendajateks. Nad loodetakse tööle paigutada firmadesse üle Euroopa. Alustades Rootsist, kus Lahti andmeil on tarkvaraarendajate leidmine veelgi keerulisem kui Soomes.
«Integratsioon võtab lihtsalt liiga kaua aega,» ütles Lahti. «Meil on palju noori, kvalifitseeritud, motiveeritud inimesi, kes istuvad niisama ega tee midagi. Registreerimisprotsess võtab terve igaviku, nad peaksid õppima soome keelt, enne kui saavad töö. Tehnikasektoris on aga kõik, mis sa vajad, inglise keel.»
Isegi pärast dokumentide kordasaamist võivad paljud põgenikud oodata ligi viis aastat, et leida tööd. Lahti kolleeg Daniel Rahman lisas, et leides töö peavad kõrgelt haritud professionaalid töötama madalate oskustega positsioonidel.
Projekti valmides eelmise aasta lõpul valiti välja 20 kandidaati 700 põgenikust, kes projekti vastu huvi tundsid.
Kuna Soome tehnikasektoril on raskusi leidmaks töötajaid 5000 vabale kohale, ei olnud kolleegidel raske leida kaheteistkümne tarkvaraarenduskeskuse ning veebiteenuste pakkujate toetust. Nendest saavad tulevikus potentsiaalsed tööpakkujad. Praegu on kaheksanädalase kursuse järel kolm viiest treenitust leidnud endale praktikakoha.
«Projekt integreerib ja see on tasustatav kõigile,» ütles Rahman. «Kogu ühiskonnale, sest need tööd vajavad tegemist, sest mida kiiremini põgenikud integreeruvad ja ühiskonda panustavad, seda parem kõigile. Ja põgenikele, sest nad saavad üles ehitada uue elu, mille nimel Euroopasse tuldi.»