India peaminister sõitis Washingtoni Pariisi kliimalepinguid päästma

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
India peaminister Narendra Modi Washingtonis.
India peaminister Narendra Modi Washingtonis. Foto: Cliff Owen/AP

India peaminister Narendra Modi on visiidil Washingtonis, et kinnitada riikidevahelist koostööd peatamaks kliima soojenemist ning oma osa on selles ka Donald Trumpil.

Peaminister Modi külastusel allkirjastatakse mitmed majandus ning julgeolekualased lepingud  ja tsementeeritakse tugevad poliitilised sidemed, eriti kuna järgmine Ameerika Ühendriikide president ei pruugi jagada Barack Obama entusiasmi India vastu, kirjutab The New York Times.

Kuigi Donald Trump ei ole Indial oma kampaanias peatunud, on India ametnikud mures Trumpi väidete pärast karmistada immigratsiooni poliitikat USAs. «Modi soovib Obama viimastest kuudest saada välja nii palju kui võimalik,» ütles Carnegie Rahvusvahelise Rahu Fondi vanem ekspert Ashley J. Tellis.

Modi, kes külastab Valget Maja teistkordselt kahe aasta jooksul, on eeldatavasti allkirjastamas mitmeid julgeoleku- ja majandusalaseid lepinguid Ameerika Ühendriikidega. Kuulduste kohaselt astub peaminister ka sammud Pariisi kliimakonverentsil seatud leppe ratifitseerimiseks.

Täna toimub Modil lõunasöök Barack Obamaga ja kolmapäeval kõneleb ta Kongressi mõlemas kojas.

Kõige tähtsamaks momendiks saab ilmselt teisipäeva hommik, kui oodatakse, et Modi teatab India otsusest nõustuda Pariisi kliimakonverentsi lepinguga. Seni on riigid, kes toodavad 50 protsenti globaalsest emissioonist teatanud, et esitavad legaalsed dokumendid ÜROle, kus on kirjas nende nõusolek Pariisi lepinguga.

Leping muutub siduvaks, aga kui riigid, mis toodavad 55 protsenti globaalsest emissioonist liituvad. Hiina ning USA järel maailma suuruselt kolmanda emissiooni tootja India liitumine garanteeriks Pariisi lepingu vastuvõtmist enne, kui USA järgmine president ametisse nimetatakse.

Seda eelkõige seetõttu, et Trump on lubanud juhul kui ta valitakse, katkestada Pariisi kokkulepped - miski, mida Obama üritab enda ametiaja lõpus takistada. Kui dokument on ratifitseeritud ei ole ükski riik võimeline sellest lepingust loobuma järgmise nelja aasta jooksul.

Kui Pariisi kokkulepped ratifitseeritakse enne uue presidendi ametisse pühitsemist, ei oleks järgmisel USA valitsusel võimalust läbirääkimisteks või leppest loobumiseks presidendi perioodi vältel.

Lisaks sellele on kõne all hüdrofluorosüsivesinike limiteerimise võimalikus, mis on planeeti soojendavad kemikaalid, mida toodavad jahutusvedelikud külmkappides ja õhu konditsioneerid. India on üks viimaseid riike, kes selle järkjärgulise vähendamisega tegelenud ei ole.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles