Taani rahvusgalerii eemaldas teoste nimedest «neeger» ja «hotentott» (2)

Inna-Katrin Hein
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Taani rahvusgalerii
Taani rahvusgalerii Foto: SCANPIX

Taani pealinnas Kopenhaagenis asuv rahvusgalerii eemaldas teoste nimedest sõnad «neeger» ja «hotentott», kuna need on rassistliku sisuga.

13 teosel asendati «neeger» sõnaga «aafriklane», sama saatus sai osaliseks ka ühele «hotentotile», edastab Yle.

Taani rahvusgalerii kogude- ja uurimisjuhi Peter Nørgaard Larseni teatel puudutab nimemuutus teoseid, mis pärinevad ajavahemikust 1609 – 1959 ning eeskujuks võeti Amsterdami Rijksmuseum, kus muudeti kokku 233 teose nime.

Rijksmuseumi intendandi Maria Holtorpi teatel ei ole teoste nimemuutmised midagi ebatavalist. Ta tõi näite, et isegi kuulus Rembrandt valis oma maalile «Öine vahtkond» paarikümne võimaliku variandi seast nime.

Teoste ümbernimetamised on teised Taani muuseumid segadusee ajanud. Helsingøri meremuuseumi juht Ulla Tofte kutsus üles mitte muutma teostele originaalselt pandud nimesid, kuna nimemuutmine olevat karuteene, millega rikutakse ajalugu.

Nimemuutmise poolt on Kopenhaageni Davids Samling kunstimuuseumi juht Kjeld von Folsach. Tema teatel on neil palju islami kunsti  ja nad on juba varem muutnud teoste nimesid, et ajaga kaasas käia.

Taani rahvusmuuseumi esindaja Camilla Mordhorsti sõnul peaks muuseum originaalnimed alles jätma, kuna ebavõrdsus ja koloniaalajale viitamine on osa nende teoste loost.

Taani rahvusgalerii ei eemalda vanu nimesid siiski jäädavalt, vaid need on väiksemas kirjas uute nimede all. Aarhusi kunstimuuseumi juhi Erlend Høyersteni arvates on see õige samm, kuna originaalnimesid ei pea peitma arhiividesse, kus need oleks vaid uurijatele saadaval.

Taani kultuuriminister Bertel Haarder ei soovinud rahvusgalerii otsust kommenteerida.

Kommentaarid (2)
Copy
Tagasi üles