Istume Ammanis kohaliku ajalehe Jordan Times toimetuses ning arutleme ajakirjanik Raed Omariga Süüria sõja, ISISe, mosleminoorte radikaliseerumise ja Jordaania rolli üle Lähis-Idas. Jutuks tulevad muidugi ka põgenikud ja Euroopat tabanud rändekriis. Omari ütleb, et räägib selle iseloomustamiseks ühe loo.
«Mu naine on sakslane ja elab minuga Ammanis. Minu naabrimees on aga süürlane, kes plaanib koos oma kahe kaasaga sõita Saksamaale ja küsis meilt mineku kohta nõu. Mina siis vastasin talle, et võta parem mu naisest eeskuju ja jää siia. Ka mina oleks võinud sinna kolida, aga ma ei räägi saksa keelt, mul oleks seal keeruline tööd leida, nii et oleme siin. Elu seal on samuti karm, seda aga minejad üldjuhul endale ei teadvusta.»
Alates selle aasta algusest on Jordaaniasse saabunud üle 16 000 Süüria põgeniku, seega on alates konflikti algusest 2011. aastal kuni praeguseni riiki tulnud süürlaste arv kasvanud ligi 550 000ni. Jordaaniast on oma geograafilise asukoha tõttu saanud omamoodi humanitaarabikompetentsi keskus, sest tegu on riigiga, mida ühendab 200-kilomeetrine piir Iraagiga ja 400-kilomeetrine piir Süüriaga.
Postimehele intervjuu andnud Jordaania Ülikooli professor ja geopoliitika analüütik Amer Sabaileh tõdeb, et kuigi inimõiguste austamine pole siin võrreldav näiteks Rootsiga, pole ta näinud, et ükski jordaanlane võitleks põgenike vastuvõtmise vastu. Ajakirjanik Omari sõnul tunnevadki põgenikud end siin üldjuhul nagu kodus, sest jordaanlasi seovad nii süürlaste kui ka varem Jordaaniasse pakku tulnud iraaklaste ja palestiinlastega varasemad sugulus- ja sõprussidemed. Ka tänavapildis pole võimalik välimuse järgi põgenikku kohalikust eristada.
Jordaaniasse saabunud põgenike peamise edasiliikumise põhjusena nimetab Omari just majanduslikke võimalusi. «Neil oleks palju lihtsam jääda siia, sest nende kultuuritaust on sama ja me räägime sama keelt, aga nn European dream on visa kaduma,» räägib ta. Teekonna ohtlikkust kommenteerides ütleb ajakirjanik: «Kui sa oled kaotanud pere ja kodu ja sul pole tuleviku suhtes mingit lootust, pole sul enam vahet, kas jääda Süürias pommirünnaku alla või surra Vahemerel.»
Jordaania piiril Süüriaga on tõusnud järgmine kriisilaine, mille taga on Süüria valitsusvägede õhurünnakud. Selle tagajärjel on kõrbes lõksus üle 60 000 põgeniku. Kuu aega tagasi koos Jordaania sõduritega sealset kanti külastanud Omari ütleb, et Jordaania võimud ei soovi praegu lasta neid inimesi ilma põhjaliku eelkontrollita riiki siseneda, sest üle 90 protsendi neist on pärit sunniitliku äärmusrühmituse ISIS kontrollitavatelt aladelt. «Piirivalve sõnum oli, et nad teavad, et nendesse laagritesse on sisse imbunud vähemalt 2000 ISISe liiget. Seega pole olemas julgeolekugarantiid, et need inimesed Jordaaniasse jõudes ei hakka ka siin probleeme tekitama.»