Süüria konflikti eest naaberriiki Türki põgenenud tuhandete laste töötingimused sarnanevad orjade omale, kirjutas veebiväljaanne EUobserver täna avaldatud artiklis.
Väljaanne: Süüria põgenikest lapsed töötavad nagu orjad (2)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Osa lapsi, kellest noorimad on kuueaastased, töötavad Süüria piiri lähedal asuvas suures Türgi Gaziantepi linnas viis päeva nädalas hommikust õhtuni õmblusmasinate taga. Vähesed käivad koolis,» kirjeldas linna külastanud loo autor Nikolaj Nielsen, kelle sõnul on läbielatu paljudele lastele põhjustanud trauma ning nad on ilma jäänud oma lapsepõlvest.
Nielsen kirjeldas üheksa-aastast Emeli, kes pole oma Süüriasse naasnud isa näinud ega ka tema kohta midagi kuulnud rohkem kui aasta jooksul. Tüdruk, keda autor kirjeldas ara ja kidakeelsena, elab koos oma emaga Gaziantepis vaeses piirkonnas asuvas kahetoalises korteris.
Emeli ema Ayse Hasan sõnul teenib tema ühes süürlase rätsepapoes töötav tütar päevas umbes 4.50 eurot. Tema 11-aastane vend saab sama töö eest kuus eurot ning vanem õde teenib üheksa eurot päevas.
Ema sõnul küsib poeg tihti: «Miks sa mind siia tood, miks ma pean töötama?» Põhjus on lihtne: pere peab maksma ise oma elamiskulude eest. Kuus teeb see 91 eurot.
Selliseid põgenikke, kes ei ela ametlikes laagrites ja püüavad oma käel hakkama saada, on Türgis enamus. Teadaolevalt elab 2,7 miljonist Türki jõudnud süürlasest põgenikust laagrites kõigest 270 000.
Laagrites pole privaatsust ja need pole osa süürlaste kultuurist, põhjendas Hasan, miks ta oma perega põgenikelaagrisse ei koli.
Ka paljude teiste Süüriast põgenenud laste jaoks on töötamine igapäevane, sagedased on ka 12 tundi vältavad tööpäevad. Kuigi Süüria lastel on Türgis õigus tasuta haridusele, ei käi paljud neist koolis. Takistuseks on näiteks keelebarjäär aga ka kulutused koolitarvetele või transpordile.
Nielsen kirjeldas veel ka samas linnas töötavat kümneaastast tüdrukut nimega Sidraa, kes peab oma ülemusega jõudma kokkuleppele, et ta saaks osaleda abiorganisatsiooni Relief International korraldatud araabiakeelsetes koolitundides.
«Sidraal on suured rohekassinised silmad ja juustes plastroos. Tema sõrmed on krobelised. Ta on orb ega räägi oma perest. Tema ja veel seitsme teise lapse eest hoolitseb 28-aastane naine,» kirjutas Nielsen.
«Ma palusin ülemuselt luba tulla kaks päeva nädalas esmaspäeviti ja neljapäeviti keskusesse,» rääkis Sidraal. Tüdruku sõnul olevat tema ülemus alguses sellega nõustunud, kuid pärast talle öelnud, et tal tuleb siiski ka esmaspäeviti töötada.
«Kui ma ei täida ülemuse käsku, ta vallandab mu,» lisas tüdruk, kes teenib riidekaupluses nädalas 18 eurot. Vahetused vältavad 12 tundi ja palk katab ka öiseid töötunde. Vaatamata raskele tööle unistab tüdruk arstiametist.
Ametlikult on lapstööjõu kasutamine Türgis ebaseaduslik. Euroopa Komisjoni teatel on süürlastest laste haridusprobleem Türgis laialt levinud ning organisatsioon plaanib abi peredele, kus kasvavad kooliealised lapsed.