Täna Brüsselis alanud NATO kaitseministrite kohtumise eel kinnitas tõenäoliselt Eestisse pataljoni toov Ühendkuningriik oma osalust idaliitlaste julgustamises.
Ühendkuningriik kinnitas Baltimaadesse pataljoni saatmist (3)
14. juuni 2016, 14:48
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Uudise teatavaks teinud Briti kaitseminister Michael Fallon ei teinud ka saladust sellest, kelle eest Baltimaid ja Poolat kaitstakse. «Me oleme siin, et pakkuda suurendatud julgustust meie idaserva liitlastele, kes on silmitsi jätkuva Vene-ohuga,» ütles ta enne kohtumiste algust oma kodumaa ajakirjanikele.
«Ma kinnitan täna, et Suurbritannia hakkab juhtima üht raampataljoni, et pakkuda paremat eelpaigutatud kohalolekut idaserval ning see peaks saatma väga tugeva signaali ühtsusest ja kindlast plaanist kaitsta Baltimaid ja Poolat jätkuva Vene agressiooni eest,» sõnas ta.
Briti ajakirjanikud uurisid Fallonilt ka selle kohta, millise koorma paneb pataljoni alliansi idaserva läkitamine nende kaitse-eelarvele. Ministri sõnul on raha regulaarselt Poolas ja Baltimaades õppustel käimiseks – nagu ka Baltimaade õhuturbe tegemiseks – nende kaitsejõudude eelarves juba sees. «See on osa meetmetest, millele me oleme pühendunud,» sõnas ta.
Eesti osas on Taani meedia kaudu avalikkuse ette lekkinud ka see, et Kopenhaagen tahaks oma väed saata brittide alluvuses teenima just meie riiki.
Kui Fallonilt uuriti ka seda, kas vägede idaservale saatmine võiks õõnestada NATO-Vene aluslepet, vastas minister eitavalt.
Juba enne Falloni avaldust selle kohta, et britid pataljoni läkitavad, esines NATO peasekretär Jens Stoltenberg avaldusega, kus ütles, et seekordsel NATO kaitseministrite kohtumisel lepitakse lõplikult kokku selles, et Eestisse, Lätisse, Leetu ja Poola saadetakse igaühte üks rahvusvaheline pataljon.
Iga pataljoni eest saab vastutama üks n-ö raamriik. Lisaks brittidele teatasid raamriigiks tulemisest juba enne kohtumist USA ja Saksamaa. Seni avalikkuse ette lekkinud andmeil peaksid ameeriklased võtma vastutuse Poolas teeniva pataljoni eest ja sakslased suunduma Leetu. Vaid Läti raamriigi kohal ripub siiani küsimärk.
Eesti osas on Taani meedia kaudu avalikkuse ette lekkinud ka see, et Kopenhaagen tahaks oma väed saata brittide alluvuses teenima just meie riiki. See oleks mõnevõrra loogiline arvestades Briti-Taani kaitsekoostöö pikka traditsiooni, mille raames olid mõlemad riigid muuseas ka koos eestlastega Afganistani Helmandi provintsis.
NATO kaitseministrid peavad nõu täna ja homme Brüsselis alliansi peakorteris. See on viimane ministrite tasemel arupidamine enne 8.-9. juulil peetavat Varssavi tippkohtumist. Täna ja homme räägitav saab olema ilmselt suuresti aluseks sellele, mis mõne nädala pärast Poolas otsustatakse.