Venemaa rakendab vastumeetmeid seoses NATO sõjalise võimekuse suurendamisega Venemaa piiril, ütles Intefaxile riigiduuma kaitsekomitee esimees, endine Musta mere laevastiku ülem admiral Vladimir Komojedov.
Venemaa: neli NATO pataljoni meid ei ohusta (10)
15. juuni 2016, 10:43
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
NATO teatas eile otsusest paigutada Baltimaadesse ja Poolasse neli pataljoni.
«Neli pataljoni meid muidugi ei kohuta. Need allüksused ei ohusta Venemaad, sest ega (meie) sõjavägi ole enam selline, kui 20 aastat tagasi,» ütles Komojedov.
«Kuid meid teeb murelikuks suundumus - ohu suurenemine riigi läänepiiril, sest alati jääb võimalus, et hulk kasvab üle kvaliteediks. Me rakendasime vastumeetmeid varem, rakendame ka nüüd ja tulevikus, et meie partnerid kõigest algusest peale aru saaks,» ütles Komojedov.
Senaator Kintsevitš: USA juhitav NATO kägistab Venemaad
Venemaa föderatsiooninõukogu kaitse- ja julgeolekukomitee aseesimees Frants Klintsevitš aga ütles, et NATO võib Baltimaadesse ja Poolasse paigutatavaid pataljone kasutada platsdarmina sõjategevuse taristu ettevalmistamiseks, kuid Venemaal on, millega vastata.
«Venemaa ei lase täna korduda 1941. aastal. Sellist, nagu 41. aastal, mil Venemaa saatis oma väeosad laiali ning tõmbas need piirist eemale, paigutas suurtükid ladudesse ja vedas moona minema - enam ei sünni. Venemaa tagab enda julgeoleku,» ütles Klintsevitš täna Interfaxile kommentaarideks NATO kaitseministrite otsusele paigutada Baltimaadesse ja Poola 2017. aasta algusest neli pataljoni.
Klintsevitši arvates käitub NATO, nagu USA käsib, just seepärast laieneb NATO itta ja kägistab Venemaad.
«Meil, Jumal tänatud, on millega vastata. Me ei räägi täna juhuslikult sellest, et nad valmistavad ette platsdarmi. Kohe, kui miski algab, on meil selleks diplomaatilised, organisatsioonilised, poliitilised ja sõjalised vahendid,» ütles senaator.
Klintsevitš märkis, et sõjalisest vaatepunktist ei kujuta need neli pataljoni meie jaoks iseenesest mingit ohtu.
Kuid ta arvas, et oma isikkoosseisu ja tehnikaga on pataljonid vajalikud, et moodustada valve ja viia kohasesse seisu kunagise lennuväljade võrgustiku taristu, radarijaamad ja muud sõjalised objektid, mis olid nõukogude ajal ja pärast Varssavi lepingu organisatsiooni lagunemist.
«Ettevalmistatud taristu võimaldab mitmesugust sõjalist tegevust. Näiteks võivad lennukid tuua mitmesugust relvastust ja tehnikat ning selle vastuvõtmiseks inimesi. See on seotud järk-järgulise muude maskeeritud ja teisteks eesmärkideks ettenähtud objektide edasitoimetamisega raudtee kaudu,» arvas Klintsevitš.
«Ja me ei tea, millisel hetkel need lennukid loodud taristusse paigutatakse. Praegu käivad ettevalmistused,» märkis senaator.
Tema sõnutsi Ida-Euroopasse paigutatud USA raketikilp, üleilmse välklöögi andmise kontseptsiooni esitlus ja jutud Venemaa agressioonist. Kõik see kujutab Venemaa jaoks tõsist ohtu, arvas Klintsevitš, kelle sõnul Venemaa omalt poolt jälgib olukorda, eritleb seda ja on vajadusel võimeline end kaitsma.