Euroopa Liidu liikmeks pürgivad Balkani riigid kutsuvad Suurbritanniat ühenduses jätkama ning kardavad riigi lahkumise negatiivset mõju laienemisprotsessile.
ELi pürgivad Balkani riigid kardavad Brexiti negatiivset mõju
22. juuni 2016, 09:15
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Palun ärge lahkuge,» kirjutas Albaania peaminister Edi Rama ajalehes London Times.
ELiga ühinemist taotlevad Balkani riigid kardavad Briti referendumi võimalikku mõju enda liitumisprotsessile.
«Minu suurim hirm on, et Lääne-Balkan jääb radari vaateväljast välja, juhtugu Suurbritannias mis tahes,» ütles Serbia liitumisläbirääkimisi ELiga juhtiv Tanja Miščević.
«Läbirääkimised 27 liikmesriigi ja Ühendkuningriigi vahel on ELi päevakorra prioriteetide seas koos rändekriisi, Türgi ja seejärel - kui midagi muud esile ei tõuse - laienemise ja Serbiaga,» sõnas ta.
Kuus riiki on ametlikult teatanud soovist EL-iga ühineda: Albaania, Bosnia ja Hertsegoviina, Kosovo, Makedoonia, Montenegro ja Serbia.
EL on alustanud ühinemiskõnelusi Serbia ja Montenegroga, läbirääkimised Albaania ja Makedooniaga pole veel alanud. Bosniale ja Kosovole on lubatud liitumise väljavaadet siis, kui nad on valmis.
Samas on EL välistanud laienemise enne 2020. aastat, ent ka see kuupäev näib ebarealistlik.
Makedoonia jääb EList veelgi kaugemale, kui ta on praegu, kui Suurbritannia katkestab sidemed blokiga, ütles Makedoonia opositsiooniliste sotsiaaldemokraatide pressiesindaja Petre Silegov.
«Suurbritannia lahkumine tugevdaks alati eksisteerinud euroskeptilisi ideid,» ütles Kosovo dialoogiminister Edita Tahiri.
Albaanias on Brüsseli nõutud kohtureformid vallandanud poliitilise kriisi, ent selle põhjused on sisemised ning EL-iga liitumisele puudub riigis vastuseis.
«Selle püüdluse tõttu oleme muutnud sõdade ja veriste konfliktide pikka ajalugu ja sisenenud uude rahu ja koostöö ajajärku,» kirjutas Ramas aprillis Timesis ELile viidates.
Samas tunnevad Balkani riigid sageli, et nad ei ole ELi jaoks prioriteet ning Brexit võib neid meeleolusid võimendada.
«Ei saa oodata olukorda, kus Suurbritannia lahkumisest raputatud ELi on hõivatud laienemisega Balkanil,» ütles Kosovo kaubanduskoja juht Safet Gërxhaliu.
Brexiti kampaanial on juba olnud mõju ELi pürgijatele, leiab Serbia Euroopa Liikumise peasekretär Maja Bobić.
Bobići viitas poliitikutele, kes nimetavad laienemist üheks ELi varjuküljeks ja ähvardavad kandidaatriikidest lähtuva massiimmigratsiooniga.
Miščević hoiatas, et rändekriisi sugustest väljakutsetest suudab jagu saada vaid ühtne ja konsolideerunud Euroopa.
«See tähendab, et EL suudab väljakutseid ületada ja neile reageerida vaid käsikäes Balkani riikidega ja neid lõimides,» sõnas ta.