NATO eelseisev tippkohtumine peaks saatma liikmesmaadele sõnumi, et riiklikud relvajõud on nende esimene kaitseliin, ütles alliansi sõjalise komitee juht, täna kindral Petr Pavel.
NATO sõjalise komitee juht: liikmesmaade armeed on esimene kaitseliin (4)
23. juuni 2016, 22:30
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pavel ütles usutluses uudisteagentuurile AP, et 28-liikmelisel alliansil on jõudu ja otsustavust tulla toime Venemaa esitatud väljakutsetega, ent esimesed väed, kes kriisile vastavad, on alati sellest mõjutatud riigi omad.
NATO Varssavi tippkohtumiselt 8.-9. juulil oodatakse lõplikku heakskiitu nelja liitlasvägede pataljoni lahingugrupi paigutamisele Baltimaadesse ja Poola. Tegemist ei ole siiski ainsa kaitsemeetmega, mida NATO Ida-Euroopas kavandab.
«NATO lepingu alusel algab kaitse asukohariikidega,» ütles Tšehhi kindral. Põhja-Atlandi lepingu artikkel 3 räägib iga riigi vajadusest teha enda kaitsmiseks kõik endast olenev, sõnas ta.
NATO rahvusvahelised jõud reageerivad teisena ning nende reageerimisaega lühendatakse, ent riiklikud väed on need, kes peaksid alati esimesena vastama, ütles NATO sõjalise komitee juht.
Pavel soovib, et Varssavi tippkohtumine saadaks NATO Euroopa liikmesriikidele sõnumi, et nad peaksid võtma suurema vastutuse oma julgeoleku ja kaitse eest ja tegelema tõsiasjaga, et nad kulutavad kaitsele palju vähem kui USA.
NATO võimet tegutseda kiiresti ja kaitsta oma liikmesmaid ei tohiks alahinnata, lausus Pavel, tunnistades samas, et Venemaal on kiire ja tsentraliseeritud otsustusprotsessi näol eelis.
«Usun, et NATO jääb peale. Meid on 28 ja kui me jääme 28-kesi pühendunuks ühistele väärtustele ja huvidele, usun, et ei ole ühtegi jõudu, kes suudaks meid alistada,» lausus Pavel.