Brexiti rakendamisel ilmnes seaduselünk (20)

BNS
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Geoffrey Robertson (vasakul)koos Amal Alamuddin Clooney'ga 2015. aasta jaanuaris Stasbourgis Euroopa inimõiguste kohtus.
Geoffrey Robertson (vasakul)koos Amal Alamuddin Clooney'ga 2015. aasta jaanuaris Stasbourgis Euroopa inimõiguste kohtus. Foto: VINCENT KESSLER/REUTERS/Scanpix

Tippjuristide sõnul vajab brittide lahkumine Euroopa Liidust hoolimata rahvahääletusest Ühendkuningriigi parlamendi heakskiitu, kirjutab The Independent.

Määruses, mille alusel rahvahääletus algatati, ei mainitud selle mõju, seega oli see puhtalt soovituslik, ütles Doughty Street Chambers asutaja ja jurist Geoffrey Robertson.

1972. aasta deklaratsiooni tühistamine, millega Suurbritannia Euroopa Liitu arvati, peab saama heakskiidu ka parlamendilt, sõnas ta, lisades, et tõenäoliselt pole parlamendiliikmetel võimalik selle üle hääletada enne käesoleva aasta novembrikuud, kui Brexiti majandusliku mõju ulatus on selginenud.

«Vastavalt meie põhiseadusele, ja seda ütlen ma kui põhiseadusele spetsialiseerunud jurist, langevad suveräänsuse küsimused parlamendi haldusalasse,» lausus ta väljaandele Independent.

«Vaid parlamendiliikmetel on õigus seadusi luua või neid tühistada. Seega ainult rahvahääletus ei anna alust seaduse jõustamiseks. See on parlamendiliikmete otsus.»

«1972. aasta ühinemisleping on jätkuvalt jõus ja kehtib niikaua, kui tehakse selle annulleerimisettepanek. Novembris peab siis peaminister [Boris] Johnson parlamendile vastavasisulise ettepaneku tegema,» märkis Robertson.

«Siis peavad parlamendiliikmed  vastu võtma otsuse, mis on nende arvates Suurbritannia jaoks parim. Kõik ei ole veel lõppenud.»

«Suurbritannias ei tähenda demokraatia enamuse võimu. See ei ole enamuse türannia ... valik on mitte inimeste endi, vaid nende esindajate käes.»

Robertsoni sõnul on viimastel päevadel läbikäinud palju rumalaid väiteid nagu võiks Ühendkuningriik saata koheselt Euroopa Liidule nooti, et käivituks Lissaboni leppe artikkel 50, mis sätestab, mis tingimustel riigid EList lahkuda saavad. Vastavalt antud artiklile võib riik lahkuda vaid juhul, kui see soov on vastavuses riigi enda põhiseaduslike nõudmistega.»

«Meie kõige fundamentaalsem põhiseaduslik nõue on, et otsuseid langetab parlament. Seega ilma parlamendi muudatusettepanekuta ei saa,» sõnas ta.

«Novembris võib olukord olla totaalselt muutunud. Vastavalt arvamusküsitlustele on juba ligi miljon lahkumise poolt hääletanud inimest oma arvamust muutnud, novembriks võib see olla viis miljonit.»

Väljaandele The Times saadetud kirjas kinnitas ka jurist Charles Flint Blackstone Chambers'ist, et briti seadusandluse kohaselt peavad enne Brexiti käiku laskmist selle heaks kiitma ka parlamendisaadikud.

«Euroopa Liiduga sõlmitud leppe muutmine eeldab nii rahvahääletust kui ka parlamendi määrust,» sõnas ta.

Lissaboni lepe oli esimene alusdokument, mis sätestas, mis alustel liikmesriigid Euroopa Liidust lahkuda saavad.

Kommentaarid (20)
Copy

Märksõnad

Tagasi üles