Tusk: ELi liidrid mõistavad, et kired peavad enne uusi samme vaibuma

BNS
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Donald Tusk.
Donald Tusk. Foto: Virginia Mayo/AP

Euroopa Liidu liidrid mõistavad, et olukord peab Suurbritannia liikmesusreferendumi järel enne uute sammude astumist rahunema, ütles Euroopa Ülemkogu eesistuja Donald Tusk ööl vastu kolmapäeva.

«Liidrid mõistsid, et kirede vaibumiseks on vaja aega,» ütles Tusk Brüsselis ELi tippkohtumise avapäeva järel ajakirjanikele.

Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker ütles, et ta suudab mingil määral mõista asjaolu, et Briti peaminister David Cameron tahab kaalutlemiseks natuke aega.

«Me tahame artikkel 50 aktiveerimist niipea kui võimalik...seda tuleb kiirendada. Meil ei ole kuid mõtisklemiseks, me peame tegutsema,» lausus ta.

Saksa kantsler Angela Merkel lausus, et ei näe mingit võimalust Suurbritannia lahkumisotsuse muutmiseks.

Prantsuse president François Hollande ütles, et Suurbritannia peab täitma ranged tingimused, kui soovib ühisturus jätkata.

Juncker ütles varem teisipäeval, et EL ei saa hakata pidama läbirääkimisi edasiste suhete üle Suurbritanniaga, kuni too ei ole ametlikku lahkumisavaldust esitanud.

Cameron on öelnud, et jätkab Lissaboni lepingu artikkel 50 aktiveerimise oma järeltulijale, kes peaks ametisse astuma oktoobriks.

EL-ist lahkumiseks tuleb rakendada Lissaboni lepingu artikkel 50. Esimese sammuna peab Suurbritannia Euroopa Ülemkogu ametlikult teavitama, et kavatseb ühendusest lahkuda. Seejärel algavad kaks aastat kestvad väljumisläbirääkimised, mida on poolte üksmeele korral võimalik pikendada.

Neljapäeval peetud referendumil toetas Suurbritannia lahkumist EList 51,9 protsenti valijatest, 48,1 protsenti toetas liitu jäämist.

Lõpliku tulemuse kohaselt hääletas lahkumise poolt 17,4 miljonit inimest ning ühenduse liikmeks jäämist toetas 16,1 miljonit inimest. Hääletamas käis 33,6 miljonit inimest ehk 72,2 protsenti hääleõiguslikest kodanikest.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles