Hiina peaks valmistama ennast ette sõjaliseks vastuseisuks Lõuna-Hiina merel, kirjutas mõjukas riigiväljaanne täna - nädal enne Hiina ja Filipiinide territoriaalvaidluste arutamist rahvusvahelises kohtus, vahendab Reuters.
Hiina valmistub konfliktiks Lõuna-Hiina merel
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Olukord enne 12. juulil toimuvat arbitraažikohtu otsust Hiina ja Filipiinide vahelise territioriaalvaidluste lahendamisel Haagis on muutunud pingeliseks.
Hiina riiklik väljaanne Global Times märkis, et dispuut, mis on niigi Ühendriikide sekkumise tõttu raskendatud, ähvardab veelgi eskaleeruda rahvusvahelise tribunali ohu tõttu Hiina suveräänsusele.
«Washington on paigutanud kaks üksust Lõuna-Hiina merele ning soovib sellega näidata enda võimu. Regiooni suurima jõuna ootab ta Hiinalt kuulekust,» kirjutas leht ning lisas, et Hiina peaks kiirendama oma sõjalise võimekuse arendamist heidutusvõimekuse suurendamiseks.
«Isegi kui Hiina ei suuda lähemas plaanis Ühendriikide sõjaväega sammu pidada, peaks ta olema suuteline andma USA-le Lõuna-Hiina mere küsimusel jõulise sekkumise korral vastuse, mida nad ei soovi,» teatas leht.
«Hiina loodab dispuudid lahendada läbirääkimiste teel, kuid peab olema valmis ka sõjaliseks vastasseisuks. See on kaine mõistus rahvusvahelistes suhetes.»
Ajaleht Global Times kuulub valitseva Kommunistliku partei väljaande People`s Daily alla ning kuigi see on poliitika-ringkondades laialt loetav, ei ole sel valitsuse kõnetoru mainet. Siiski on ajaleht tuntud oma äärmuslike natsionalistlike vaadete poolest.
Vihale aetuna USA patrullidest Lõuna-Hiina merel, korraldab Hiina neis vetes alates kolmapäevast sõjalisi õppuseid. Hiina kaitseminister on öelnud, et õppuste näol on tegemist tavapärase protseduuriga, vahendab China Daily.
Manila on aga otsustanud minna oma suure naabriga pingete leevendamise teed, kuid on siiski avaldanud vastuseisu Hiina üleolevale käitumisele.
«Tegelikkuses ei soovi keegi konflikti, keegi ei taha lahendada seda konflikti vägivaldsel teel ja keegi ei taha sõda,» sõnas Filipiinide peaminister Perfecto Yasay.
«Minu arusaama kohaselt soovib president säilitada tugevaid, paremaid suhteid kõigi osapooltega, kaasa arvatud Hiina, USA ja Jaapaniga,» teatas Yasay ning lisas, et dispuudi lahendamiseks oli tarvis erisaadikut.
Ühendriikide ametnikud on väljendanud muret, et Haagi kohtu otsus võib ajendada Pekingit looma õhtutõrje tuvastustsooni, nagu juhtus Ida-Hiina merel 2013. aastal või kiirendada ja tugevdada enda positsioonide nõutamist vaidlusalustes alades.
See, milliseid samme Hiina edasi kavatseb, sõltub täielikult Filipiinidest, lisas China Daily.
«Mingeid intsidente ei järgne, kui kõik osapooled loobuksid arbitraažikohtu otsusest,» teatas üks allikas ingliskeelsele väljaandele.
«Hiina ei ole kunagi võtnud juhtpositsiooni regionaalsete pingete külvamisel,» lisas teine allikas.
Igal aastal liigub ligi 5 triljoni dollari väärtuses kaupa läbi vaidlusaluste Lõuna-Hiina mere vete, kus Hiina territoriaalsed nõuded põrkuvad Vietnami, Filipiinide, Malaisia, Brunei ja Taiwani huvidega.