USA väljaanne New York Times püstitas tänases juhtkirjas küsimuse, kas lugejad on sellega kursis, et politseijaoskonnad üle kogu riigi on varustanud end ka tapjarobotitega.
Teema kerkis esile eelmisel neljapäeval toimunud intsidendi tõttu, mil Dallases viie politseiniku surnukstulistamises kahtlustatav Micah Johnson tapeti kaugjuhitava masina abil, millel oli kaasas lõhkeaine C4.
New York Times kirjutab, et kuigi jääb mulje, et tegu oli esimese korraga, mil tapjarobotit kasutati, ei pruugi see tegelikult nii olla. Avalikku debatti sel teemal pole eriti peetud, kuigi ehk võiks, arvestades droone puudutavatele aruteludele kulunud mahtu ja fakti, et enamiku USA suurlinnade -ja isegi paljude väiksemate kohtade- jaoskondades on taolised robotid olemas.
Sõjandusekspertide sõnul kasutatakse maapealseid roboteid haruharva vastase tapmiseks.
Dallase politseijuht David Brown põhjendas tapjaroboti kasutamist sellega, et tegu oli ainsa võimaliku valikuga ning kõik teised variandid oleks seadnud politseinikud surmaohtu.
Robot Andros Mark V-A1 maksab umbes 151 000 dollarit (136 100 eurot) ning möödunud neljapäeval manööverdas see telliskiviseina juurde, mille taga asus El Centro kolledži hoones Johnson. Kaasas olid robotil pool kilo lõhkeainet, selline kogus maksab umbes 20 dollarit (18 eurot), kirjutas täna CNN.
Poole kilogrammi C-4ga suudab siseruumis inimesele kõvasti rohkem kahju teha, võrreldes sellega, kui see plahvataks välioludes. Tõenäoliselt liigutati robot telliskiviseinale võimalikult lähedale, et maksimaalset kasu lõigata.
Plahvatuse puhul on inimesele tavaliselt kõige ohtlikumaks elemendiks õhku paisatavad killud. «Killud muutuvad justkui väikesteks rakettideks, mis lähevad inimkehast läbi nagu võist,» selgitas lõhkeaineekspert Matt Barnett CNN-ile.
Ülerõhk aga paneb veresooned lõhkema ning muudab inimese uimaseks ja segaduses olevaks. Algul võib jääda mulje, nagu polekski sellisel plahvatuseohvril eriti midagi viga, kuid Barnett rõhutas, et tegelikult on neil sisemised verejooksud.
Politsei on sarnaseid roboteid kasutanud nüüdseks juba aastakümneid, kuid on nende tegevusväli piirdunud peamiselt olukordadega, mis võiksid inimest kahjustada, nagu näiteks tulekahju, ning pommide kahjutuks tegemisega.
CNNi video politseis kasutatavatest robotitest. Allikas: CNN
Õiguslikust seisukohast pole erilist vahet, kas politsei otsustab kasutada tapjarobotit või relva, kuid eetiliselt on tegu halli alaga.
«Kui surmavalt relvastatud roboteid saab sellises olukorras kasutada [nagu Dallases], kus seda siis veel saab teha?» esitas uudisteagentuuri AP palvel sündmust kommenteerides küsimuse California ülikooli juuraprofessor Elizabeth Joh. «Äärmuslikud olukorrad ei peaks laiendama tavasituatsioonide lahenduste arsenali, kus politsei võib tahta kasutada kahju tegevaid roboteid.»
Dallase linnapea Mike Rawlings kiitis Browni õige otsuse tegemist eest, ning teatas, et tal poleks midagi selle vastu, kui taolisi olukordi ka tulevikus sarnaselt lahendataks. «Kui pole mingit muud võimalust, siis minu meelest on see heaks eeskujuks. Põhiline on hoida politseinikke viga saamast.»
Eri riikide sõjaväed kasutavad roboteid isetehtud lõhkekehade tuvastamiseks ja kahjustustamiseks ning paljud politseijõududega liituvad robotid saabuvadki sinna USA kaitseministeeriumi käivitatud programmi kaudu, mis jagab laiali sõjaväest üle jäänud varustust. Sel moel on jaoskondadesse jõudnud näiteks Endeavor Roboticsi tehtud Packbot, QinetiQ-lt Talon ning Exponenti valmistatud MARCbot.
Sõjandusekspertide sõnul kasutatakse maapealseid roboteid haruharva vastase tapmiseks. Nende peamised ülesanded on ikkagi pommidega seotud, et inimelusid säästa. «Sõjaväerobotid on üsna kohmakad ja neid õnnestub paremini luureks kui rünnakuks kasutada,» sõnas AP-le USA jalaväeveteran Tom Gorup, kes praegu on ametis IT-julgeolekuga tegelevas ettevõttes Rook Security.
Õhus tegutsevad robotid on teine teema. USA on 2009. aastast saadik kasutanud kaugjuhtimisel droone, tapmaks terrorivastastes rünnakutes sadu inimesi - viimaste hulgas on olnud ka tsiviilisikuid, selgus möödunud nädalal avaldatud ametlikest andmetest.
Politseis kasutatavad robotid on erinevas suuruses - need võivad olla nii koerakondi kui ka veoauto mõõtu. On lihtsamaid roboteid, mis koosnevad mehhaanilisest käest, mis on masina otsa pandud ja varustatud videokaamera ning kahesuunalise audiosidega. On ka keerulisemaid, mis suudavad ise trepist üles ronida ning teistes rohkem pingutust nõudvates oludes hakkama saada.
Enamik USA politseis kasutatavadi roboteid on umbes seljakoti suurused.